02 aprill 2012

Esikohal peavad olema kogukonna vajadused

Kolmapäeval toimus Türi Vallavolikogu järjekordne istung. Arvan, et istungil vastu võetud otsused ei lähtu meie (Türi valla) tegelikest vajadustest. Vastuvõetud otsuste põhjal tekib küsimus, miks koalitsioon ei lähtu koalitsioonilepingus (Eesti Reformierakonna Türi piirkonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu Türi osakonna vahel sõlmitud Türi Arengu Leppes) seatud eesmärkidest.

Komisjonide arvu ei oleks tohtinud vähendada
Koalitsiooni häältega lõpetati turvalisuse komisjoni ja maaelukomisjoni tegevus. See on vastuolus koalitsioonilepingus sätestatud põhimõtetega, mis lubab laiendada otsuste kandepinda ning kaasata võimalikult suure osa kogukonnast kohaliku omavalitsuse küsimuste lahendamisse. Vastupidi, turvalisusele ja maaeluga seotud probleemidele peaks senisest oluliselt rohkem tähelepanu pöörama.
Turvalisuse komisjoni tegevuse lõpetamine oli ennatlik, aidanud oleks komisjoni esimehe väljavahetamine
Lugedes otsuse eelnõu (nüüd juba otsust ennast) saan aru, et turvalisuse komisjoni töö lõpetamise üheks põhjuseks oli komisjoni liikmete vähenenud aktiivsus ja huvi komisjoni töös osaleda. Pigem oli põhjus komisjoni esimehes, kes ei saanud hakkama komisjoni töö juhtimisega. Turvalisuse suurendamisel Türi vallas oleks pidanud paremini kasutama kõiki õigusaktidega sätestatud võimalusi, eeskuju oleks võinud võtta näiteks hardus- ja noorsookomisjoni tegevusest. Türi vald lähtub oma tegevuses valla arengukavast ja eelarvest. Kahjuks jäi turvalisuse komisjoni roll nende dokumentide ettevalmistamisel enam kui tagasihoidlikuks. Samuti ei meenu ühtegi komisjoni poolt algatatud vallavolikogu otsuse eelnõu, mis turvalisuse olukorda oleks aidanud parandada.
Majandus- ja keskkonnakomisjon hakkab tegelema alaealiste järelevalve arendamise ja koordineerimisega
Nii on kirjas Türi Vallavolikogu otsuses. Ilmselt olid koalitsiooni liikmed eelnõu ettevalmistamise ajal meeltesegaduses, kuidas muidu selgitada otsuse punkti, mille alusel peab majandus- ja keskkonnakomisjon teiste ülesannete kõrval hakkama tegelema ka alaealiste järelevalve arendamise ja koordineerimisega. Lõpuks ei saagi enam aru, kas komisjon tegeleb elamu- ja kommunaalmajanduse arendamise, turvalisuse tagamise või alaealiste järelvalvega. Lõppkokkuvõttes kannatavad kõik tegevusvaldkonnad. Tuletan meelde, et Türi Vallavolikogu alaliste komisjonidena tegutsevad veel sotsiaalkomisjon ning haridus- ja noorsookomisjon. Alaealiste järelvalvega seotud küsimuste koordineerimine oleks sobinud rohkem nende komisjonide tegevusvaldkonda.
Maaelukomisjoni tegevuse lõpetamine tuleneb IRLi senisest (maaeluvaenulikust) poliitikast
Samuti jääb arusaamatuks maaelukomisjoni tegevuse lõpetamine. Tuletan meelde, et Türi  vald moodustati Türi linna ja kolme valla ühinemise tulemusel. Maaelu ja põllumajandusega seonduvate küsimustega peaks senisest enam tegelema. Seda enam, et maapiirkonnas elab üle 40% valla elanikest. Probleeme jagub, (riigi) olematu regionaalpoliitika, suur tööpuudus, teenuste halb kättesaadavus, liikumisvõimaluste puudumine ning teede kehv olukord seab maal elavad inimesed raskesse olukorda. Ainuüksi sportimiseks ning seltsi- ja kultuurielust osasaamiseks on linnas võimalused oluliselt paremad. Lisaks on vaja käia poes ja arsti juures ning suhelda riigiasutuste ja vallavalitsusega. Kui tee on vilets ja ühistransport puudub on see üpris keeruline. Maaelukomisjoni tegevus peakski aitama neid probleeme lahendada. On tõsi, et viimasel ajal keskendus maaelukomisjon rohkem külaelu ja külaliikumise edendamisele. Kuid vigu tuleb tunnistada, uute eesmärkide seadmine ei tohiks olla keeruline. Nüüd on maaelu edendamiseks ka oluliselt suuremad võimalused, sest valla tulubaas hakkas juba eelmisel aastal suurenema.
Olen kindel, et komisjoni tegevus lõpetati pigem poliitilistel põhjustel. IRLi suhtumine põllumajandusse on juba ajalooliselt kõigile teada. Samuti on IRL Türil lootnud peamiselt linnas elavate valijate häältele.
Seltsitegevuse ja maaelukomisjoni moodustamine on imelik ka põhjusel, et meil on juba kultuuri- ja spordikomisjon. Valla spordielu koordineerib ja korraldab (100%-lt) kolmas sektor. Kolmanda sektori roll on suur ka kultuurielu korraldamisel. Ei saa aru, millega hakkab nüüd tegelema kultuuri- ja spordikomisjon.
Võtsin tagasi otsuse eelnõu volikogu esimehele täiendava tasu maksmise kohta
Võtsin eelnõu tagasi, sest olen sama meelt Veiko Valanguga. Volikogu liige oma töö eest tasu saama ei peaks. Volikogu liikmetele määratud tasude ärajätmine võimaldaks hoida kokku kümneid tuhandeid eurosid, mida saaks kasutada näiteks õpetajate töötasu suurendamiseks. Kui minu volitused vallavolikogu liikmena taastati, esitasin kohe avalduse, milles teatasin, et loobun minule (kui vallavolikogu liikmele) määratud tasust.
Otsuse eelnõu koostades tahtsin aidata volikogu esimeest. Tuletan meelde, et Türi Vallavolikogu muutis 25. jaanuaril 2012 Türi Vallavolikogu 30. detsembri 2009 otsust nr 32 „Türi Vallavolikogu esimehele, aseesimehele, alalise komisjoni esimehele ning vallavolikogu liikmele vallavolikogu tööst ja alalise komisjoni tööst osavõtu eest tasu suuruse määramine ning komisjoni töö korraldamiseks rahaliste vahendite suuruse määramine ja maksmine“, mille tulemusel vähendati Türi Vallavolikogu esimehele, aseesimehele ja alalise komisjoni esimehele vallavolikogu tööst osavõtu eest makstava tasu suurust.
Raivo Pink oli otsuse muutmise vastu ning püüdis teha kõik selleks, et volikogu seda otsust vastu ei võtaks. Sellele otsusele (otsuse vastuvõtmise poolt hääletasid ka mitmed koalitsiooni liikmed) viitas Raivo Pink ka järgmisel vallavolikogu koosolekul, kui tõstatati küsimus vallavanemale ja abivallavanemale makstava hüvitise erineva suuruse kohta (vallavanemale ühe kuupalga suurune ning koalitsiooni kuuluvatele abivallavanematele kolme kuupalga suurune hüvitis). Raivo Pink, kes hiljem valiti vallavolikogu esimeheks, võitles sisuliselt selle nimel, et ta ise saaks võimalikult suurt hüvitist. Raske uskuda, aga nii see oli.
Raha jagub ainult juhtimiskulu suurendamiseks
Vallavolikogu istungil räägiti väga palju rahast. On tõsi, et raha on vähe ning iga tegevus nõuab vallaeelarvest täiendavaid vahendeid. Et valda mõistlikult arendada, tulebki pidevalt raha lugeda. Kahjuks seda põhimõtet alati ei rakendata. Mina ei saa aru, miks koalitsioon peab vajalikuks suurendada valla juhtimiskulu. Ainuüksi arendusjuhi ametikoha moodustamine nõuab vallaeelarvest üle 28 tuhande euro. Seda raha saaks mõistlikumalt kasutada.
IRL peab saama aru, et ta ei valitse enam ainult Türi linna
Tundub, et vallavolikogu istungil majandus- ja keskkonnakomisjoni esimeheks valitud Hannes Taube ei ole sellest veel aru saanud. Hea, et volikogu liikmed talle meelde tuletasid, et peale Türi linna tuleb inimestel liikuda ka maapiirkondades. Loodan, et see oli inimlik eksitus ning majandus- ja keskkonnakomisjoni esimees arvestab edaspidi kõigi vallaelanike vajadustega.

30 märts 2012

Palju kära koondamishüvitise suuruse ümber

Türi Rahvalehe viimases artiklis kirjutan, et vallavalitsuse ametniku koondamishüvitis on kordades suurem abivallavanema koondamishüvitisest. Paraku on see nii, koondamishüvitist tuleb maksta Eesti riigis kehtivate seaduste alusel.
Türi Vallavalitsuse kui ametiasutuse põhimääruse § 25¹ (Sotsiaalsed garantiid) alusel pidi abivallavanemale maksma tema ametist vabastamisel hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses (kui ta on töötanud abivallavanemana kaks kuni kaheksa aastat). ATS järgi on nii, et ametniku koondamise korral ei oma konkreetses asutuses ametnikuna töötamise aeg tähtsust, ametniku koondamisel arvestatakse üldist ATSi staaži. Pika avaliku teenistuse staaži korral on ka koondamishüvitis suurem.

Me elame ülepolitiseeritud ühiskonnas

Eesti riigis toimuvast on viimasel ajal raske aru saada. Inimesed ei suuda enam taluda seda ülbust  ja üleolevat suhtumist, millega meid päevast päeva kostitatakse. ACTA, Töötukassa, õpetajate töötasu või Euroopa stabiilsusmehhanismi aluslepingu ümber toimuv omab tegelikult oluliselt suuremat tähendust. Põhjus on ilmselt selles, et me oleme oma elu ülepolitiseerinud.
Enda ja partei eesmärkide saavutamise nimel ei valita vahendeid. Nii oli see ka hiljuti Türil. Niite tõmbasid siit valitud Riigikogu liikmed, kes mõnele kohalikule „tegijale“ nende eest isegi vajalikud kirjatükid valmis kirjutasid. Mis teha, kui see endal üle jõu käib. Türil toimuv meenutab Pomerantsi juhtumit, kes Riigikogu liikmena sekkus Toila võimutülisse. IRLi liige Aimar Altosaar kirjutas, et tal on sügavalt piinlik erakonna juhtide sellise käitumise pärast. Tegelikult on iga erakond oma liikmete nägu, kelle vaikival nõusolekul Toompeal tegutsetakse. Meie vallast pärit IRLi ja Reformierakonna liikmed peaks saama aru, et  neist sõltub mitte ainult kohapeal toimuv, vaid Eesti riigi areng tervikuna. Tahaks, et Riigikogu liikmed ikka riigi juhtimisega tegeleksid.
Selgusetu on, miks valla juhtimiskulu suureneb, pigem oleks pidanud tõstma kõigi vallavalitsuse töötajate palka. Abivallavanemate ametikohtade kaotamine oleks andnud selleks hea võimaluse. Selle asemel moodustati täiendavalt arendusjuhi ametikoht, mis suurendab ainuüksi vallavalitsuse personalikulu üle 28 000 euro (üle 440 000 krooni) aastas. Sellise ametikoha vajadusest oleksime me võinud rääkida pärast valdade ühinemist. Nüüd, kuus aastat hiljem, tuleks juhtimiskulu vähendada. Tegeliku töö teevad vallavalitsuse ametnikud, kes saavad oma tööga suurepäraselt hakkama. Ebaõiglane on ka palgapoliitika - kuidas muidu selgitada asjaolu, et loodud ametikoha palk on pea poole suurem teistele ametnikele makstavast tasust. Esmakordselt tehakse vahet ka osakonnajuhatajatele töötasu määramisel, mis uutel tulijatel, vaatamata väiksemale töökoormusele, on võrreldes teistega oluliselt suurem. Mõtlema peaks valla vajadustele, mitte oma (erakonna) liikmete ja toetajate heaolule.
Ei saa jätta mainimata veel ühte olulist asjaolu, millest koalitsioon ilmselt rääkida ei taha. Palju kõneainet tekitanud abivallavanemate ametikohad on tõesti kaotatud. Kui abivallavanemale oli põhimääruse järgi ette nähtud kolme kuu suurune lahkumishüvitis, siis nüüd sama ametniku koondamisel tuleb arvestada juba kümne kuu põhipalga suuruse hüvitisega.
Toon veel ühe näite. Uus koalitsioonileping räägib kodanikuühiskonna kaasamisest ning otsuste ettevalmistamise kvaliteedi parandamisest. Samal ajal muudeti Türi valla ja ametiasutuse põhimäärust ilma neid eelnõusid komisjonidesse saatmata. Ei piisa ainult argumendist, et MEIE oleme nii kokku leppinud. Kui me nii oluliste otsuste (valla ja ametiasutuse põhimääruse) muutmist ei pea vajalikuks arutada komisjonides, siis tuleks need komisjonid laiali saata.

29 veebruar 2012

Valla juhtimiskulu suurendamine ei ole põhjendatud

Täna (29.02.2012) toimub volikogu koosolek, millest peale kahe aasta möödumist jälle osa võtan. Palusin taastada oma volitused volikogu liikmena, sest minu volitused vallavanemana lõpetati. Osalesin valimistel ikka selleks, et valituks saades volikogu töös osaleda. Häbeneda pole põhjust, sest valimistel sain praegusest volikogu esimehest üle kahe korra rohkem hääli. Tõsi, kõige suurema valijate toetuse sai Pipi-Liis Siemann, kuid tema oma kohast volikogus millegipärast loobus. Enne valimisi tehtud kihutustööd arvestades jäi tema käitumine paljudele arusaamatuks.
Mind teeb kurvaks asjaolu, et valla juhtimiskulu suureneb. Arendusjuhi ametikoha loomisega kulutatakse aastas valla raha ligikaudu 30 tuhat eurot (üle 440 tuhande krooni). Seda raha saaks mõistlikumalt kasutada. Mis siis nüüd on juhtunud, pärast omavalitsuste ühinemist sai Türi vald ilma (arendusjuhita) hakkama. Miks uus koalitsioon alahindab uue vallavanema võimeid, Pipi-Liis Siemann saaks kindlasti ilma abiliseta hakkama. Täna on kindlasti kergem valitseda, kui oli pärast omavalitsuste ühinemist. Ei tasu unustada, et kõik vallavalitsuse töötajad on möödunud kuue aasta jooksul omandanud väärtuslikke kogemusi ning paljud asjad on aastatega paika loksunud. Vallavalitsuse töötajate palka on vaja tõsta, mitte valla juhtimiskulu suurendada.
Mõni võib ju nüüd öelda, et enne oli vallavalitsuse koosseisus kaks abivallavanemat. Tahan rõhutada, et abivallavanemate ametikohad moodustati reformierakonna ettepanekul. Et vallavalitsuse juhtimiskulu mitte suurendada, täitis näiteks Üllar Vahtramäe abivallavanemana ka arendus- ja rahandusosakonna juhataja ülesandeid. Nüüd võetakse tööle ka arendus- ja rahandusosakonna juhataja. Uus vallavalitsuse struktuur on kindlasti parem ja loogilisem. See struktuur õigustas ennast ka pärast valdade ühinemist. See on samm õiges suunas, ainult milleks on vaja luua juurde arendusjuhi ametikoht.
Lisaks arendusjuhi tasule tuleb maksumaksjal maksta kinni ka vallavanema ja abivallavanemate koondamisega seotud kulu. Koondamisega seotud kulu on üle 14,6 tuhande euro (ligikaudu kakssada kolmkümmend tuhat krooni), mis sisaldab vallavanemale makstud ühe kuu tasu ja (koalitsiooni) abivallavanematele koondamishüvitiste maksmist kolme kuu põhipalga ulatuses (vallavolikogule esitatud eelnõude alusel). Olgu siinjuures veel lisatud, et arendusjuhi-asevallavanema töötasu arvestamisel olen lähtunud asjaolust, et tema tasu võrreldes hetkel kehtiva tasuga ei vähene.

27 veebruar 2012

Minu volituste taastamisest Türi Vallavolikogu liikmena

Türi valla valimiskomisjoni 21. veebruari 2012 otsusega nr 35 „Aivo Prüsseli volituste Türi Vallavolikogu liikmena taastamine ja teda asendanud volikogu liikme volituste lõpetamine“ taastati minu volitused Türi Vallavolikogu liikmena.
Kahjuks veel täna (27.02.2012) hommikul Türi valla kodulehel mind volikogu liikmete nimekirjas ei olnud. Loodan, et see ei ole volikogu esimehe poolt tahtlikult nii korraldatud. Kahjuks ei saa seda ka välistada.

23 veebruar 2012

Loobusin volikogu liikmele makstavast tasust

Teatasin Türi Vallavolikogule, et loobun volikogu liikmele makstavast tasust. Kandideerides valimistel soovisin aidata kaasa kogukonna arengule. Olen seisukohal, et volikogu liige oma töö eest tasu saama ei peaks. Analoogiliselt volikogu liikmetega aitavad paljud valla elanikud kaasa kogukonna arengule. Vahe on ainult selles, et erinevalt volikogu liikmetest aitavad sajad valla elanikud kaasa valla arengule oma vabast ajast, selle eest tasu saamata. Miks ei võiks seda tööd teha volikogu liige tasuta, jääb minule arusaamatuks. Nii hoiaks kokku kümneid tuhandeid eurosid, mida on võimalik maksta näiteks õpetajatele palga maksmiseks.

Tuletan meelde, et Türi valla valimiskomisjoni 23. oktoobri 2009 otsusega nr 26 registreeriti mind 18. oktoobril 2009 toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise tulemusena Türi Vallavolikogu II koosseisu liikmeks. Minu volitused vallavolikogu liikmena peatusid seoses minu valimisega Türi vallavanemaks.

Minu volitused Türi Vallavolikogu liikmena taastati Türi valla valimiskomisjoni 21. veebruari 2012 otsusega nr 35 „Aivo Prüsseli volituste Türi Vallavolikogu liikmena taastamine ja teda asendanud volikogu liikme volituste lõpetamine“ seoses asjaoluga, et minu teenistussuhe vallavanemana lõpetati.

Türi Vallavolikogu 30. detsembri 2009 otsuse nr 32 „Türi Vallavolikogu esimehele, aseesimehele, alalise komisjoni esimehele ning vallavolikogu liikmele vallavolikogu tööst ja alalise komisjoni tööst osavõtu eest tasu suuruse määramine ning komisjoni töö korraldamiseks rahaliste vahendite suuruse määramine ja maksmine“ punkti 1.4 alusel makstakse Türi Vallavolikogu liikmele (v.a. esimees, aseesimees ja vallavolikogu alalise komisjoni esimees) tasu volikogu istungist osavõtu eest 19 eurot. Sama otsuse punkti 4 alusel makstakse Türi Vallavolikogu alalise komisjoni liikmele (välja arvatud volikogu esimees, aseesimees, alalise komisjoni esimees, vallavalitsuse palgaline liige ning ametiasutuse palgaline töötaja) komisjoni koosolekust osavõtu eest tasu 6 eurot. Esitades avalduse Türi Vallavolikogule, loobusin eelpool nimetatud tasudest.

Kuna Türi Vallavolikogu 25. jaanuari 2012 istungil (otsuse eelnõu arutamise ajal, millega vähendati Türi Vallavolikogu esimehele, aseesimehele ja alalise komisjoni esimehele vallavolikogu tööst osavõtu eest makstavat tasu) ning Türi Vallavolikogu 15. veebruari 2012 istungil (otsuse eelnõu arutamise ajal, millega avaldati umbusaldust Türi vallavanemale) tundis Raivo Pink muret temale kui Türi Vallavolikogu esimehele (nagu nüüd on selgunud) makstava tasu vähenemise pärast, soovin minule makstava tasu võrra suurendada volikogu esimehele makstava tasu suurust. Vastava otsuse eelnõu esitan Türi Vallavolikogule järgmisel vallavolikogu istungil otsustamiseks, see võimaldab otsuse eelnõu menetleda ka vallavolikogu komisjonides. Kaaluda tasub ka mitmete vallakodanike ettepanekut  korjanduse korraldamiseks, et suurendada volikogu esimehele makstava tasu suurust.

21 veebruar 2012

MEIE oleme nii kokku leppinud

MEIE oleme nii kokku leppinud. See oli Raivo Pingi vastuargument eelmisel Türi Vallavolikogu koosolekul opositsiooni soovile lükata edasi määruste vastuvõtmine, mis muutsid Türi valla ja ametiasutuse põhimäärust. Nimelt soovis ettepaneku esitaja saata määrused arutamiseks vallavolikogu komisjonidele ning võtta need vastu vallavolikogu järgmisel koosolekul (29.02.2012). Kahjuks ei pidanud vallavolikogu seda vajalikuks. Kui me nii oluliste otsuste (valla ja ametiasutuse põhimääruse) muutmist ei pea vajalikuks arutada komisjonides, siis tuleks need (komisjonid) laiali saata.
MEIE teame, meie oleme nii otsustanud. Sellist juttu kuuleme viimasel ajal pidevalt ka riigi tasandil. Olgu siis jutt ACTA-st või Töötukassa ümber toimuvast. Selline tegevus ei lähe kokku ka Eesti Reformierakonna Türi piirkonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu Türi osakonna vahel sõlmitud Türi Arengu Leppes sisalduvate põhimõtetega (valitsemisest).

13 veebruar 2012

Mõningaid mõtteid valla juhtimise ümber toimuvast

Ei ole kellelegi saladuseks, et kolmapäeval toimuvate umbusaldushääletuste tulemusel võib Türil tekkida uus koalitsioon. Eesti Reformierakonna Türi piirkonna ning Isamaa ja Res Rublica Liidu Türi osakonna vahel sõlmiti leping koostööks juba kuu aega tagasi. Siin ei ole midagi uut, koalitsioonid on ennegi muutunud (ka valimistevahelisel ajal) nii riigi kui kohalike omavalitsuste tasandil.
Elame juba XXI sajandil
Elame XXI sajandil ning Eesti taasiseseisvumisest on möödunud üle 20 aasta, oleme Euroopa Liidu ja NATO liige. Võiks eeldada, et viimase kahekümne aasta jooksul oleme piisavalt õppinud, kuidas Euroopa Liitu kuuluva riigina peaksime käituma. Kõige hämmastavam on asjaolu, et endine koalitsioonipartner süüdistab isiklikult mind ja valimisliitu asjades, mille eest nad ise vastutavad. Türi Vallavalitsuses töötab kaks reformierakonda kuuluvat abivallavanemat, kes vastutavad nii rahanduse kui haridusvaldkonnas toimuva eest. Oleks huvitav teada, millised on need ettepanekud (õigusaktid), mis on valimisliidu poolt tagasi lükatud. Või on ikka koalitsiooni vahetumise põhjuseks Jaan Arvola soov saada endale vallavolikogu esimehe ametikoht.
Koalitsiooni vahetamisel ei pea teist osapoolt poriga loopima. Kui reformierakond leiab, et neil on uue koalitsioonipartneriga kergem viia ellu oma maailmavaatelisi seisukohti, siis nii oleks tulnud ka öelda. Kahjuks on Türil toimuv „mudamaadlus“ valla mainet oluliselt kahjustanud. Reformierakond väidab, et on huvitatud koduvalla arengust, valmis panustama ausasse ja läbipaistvasse vallajuhtimisse. Jääb ainult arusaamatuks, miks Reformierakond möödunud kahe aasta jooksul seda teinud ei ole.
Koalitsiooni moodustamisel (pärast viimaseid valimisi) väitsid reformierakonna liikmed, et välistavad koostöö isamaaliiduga viimase ebaeetiliste rünnakute pärast reformierakonna poolt juhitud linnavalitsuse vastu. Kahjuks käituvad reformierakonna liikmed täna täpselt samuti. Juhtimine käib küll kõrgemal tasandil (Järva Teatajas avaldatud piltidel näeme rohkem Kaia Iva ja Tõnis Kõivu), kuid otsuseid saavad langetada ikka Türi enda inimesed (head tuttavad), kellega oleme seni koos tegutsenud ning hästi läbi saanud. Mina ei soovi taoliste inimestega enam kohtuda, vähemalt mitte töövälisel ajal.
Jaan Arvola elukohast
Jaan Arvola elukohaga seonduv pakub jätkuvalt kõneainet. Antud küsimusele tuleb anda nii õiguslik kui eetiline hinnang. Antud küsimust käsitledes sobib siin avaldada Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese mõtteid, kelle arvates üks suuremaid probleeme Eestis on asjaolu, et eetiline hinnang on hakanud võrduma kohtuotsusega. „Kui hakkame jõudma nii kaugele, et kui sa pole rikkunud seadust, siis on see tegevus eetiline, siis oleme ikka sügavas jamas,“ nendib president. Kahjuks on see tendents hakanud süvenema. Kui pääsed mingi juriidilise nipiga, siis sellest piisab oma tegevuse õigustamiseks. Selles valguses jääb arusaamatuks ka Jaan Arvola umbusaldusavalduse juurde lisatud kohtuotsus, mis ei saa kuidagi Jaan Arvola tegevust õigustada. Erinevalt volikogu liikmest ei pea linnapea elama sama omavalitsuse territooriumil. Tallinna linnapea majanduslike huvide deklaratsiooni ei õnnestunud küll leida, kuid ajakirjanduses avaldatu põhjal olen saanud aru, et temal on ka Tallinnas kinnisvara.
Samuti leiab ka Marko Mihkelson, et Eesti poliitiline debatt on sageli takerdunud sisu asemel vormile. Nii käitume ka meie, rääkides volikogu liikme elukohast.
Jaan Arvola väidab (vaata Järva Teataja kodulehel avaldatud uudist 24.01.2012), et inimestel on õigus omada rohkem kui ühte kinnistut, samuti õigus otsustada, millist neist ta oma elukohana registreerib. Saame teada, et Jaan Arvola on valinud oma elukohaks isa kodumaja Säreveres. Ei midagi sellest, et tegelikult oli ta sisse kirjutatud hoopis ühte Kungla tänava elamusse. Tundub, et vallavolikogu liige on meid petnud, sest tema poolt esitatud majanduslike huvide deklaratsiooni alusel omab ta kinnisvara ainult Paide vallas. Usun, et tõde peagi selgub. Kindlasti on IRLi Türi piirkonna liikmed palunud antud asjaolu KAPO-l kontrollida, nii nagu nad tegid seda peale TASA tegevusega seotud informatsiooni avaldamist Järva Teatajas.
Mis muutub?
Olen kindel, et Türi valla areng jätkub. Ei usu, et tuleb suuri muudatusi, sest samad inimesed on olnud volikogus juba üle kahe aasta. See on olnud piisav aeg muudatusettepanekute esitamiseks. Mina küll ei kavatse volikogus niisama istuda ning hiljem koalitsiooni tegevusetuses süüdistada.
Mis muutub, me täna ei tea. Senise informatsiooni põhjal luuakse juurde arendusjuhi ametikoht. Abivallavanemate ametikohad küll kaotatakse, kuid vallavanemat hakkab asendama asevallavanem. Selle muudatuse vajalikkus jääb arusaamatuks, sest minu teada sellel ametikohal jätkab üks praegustest abivallavanematest. Tegelikult juhtimiskulud suurenevad, sest nüüd peab komplekteerima ka osakonnajuhatajate ametikohad.
Türi valda puudutava info avaldamine ajakirjanduses
Olen viimastel aastatel huviga jälginud Türi valla kohta käiva info avaldamist ajakirjanduses. Mõtlen siin eelkõige Järva Teatajas ja Eesti Rahvusringhäälingu Kesk-Eesti korrespondendi poolt avaldatud infot. Erapooletusest (mida võiks ajakirjanikult eeldada) on avaldatud info väga kaugel, teades ja tundes aga nendel ametikohtadel töötavaid inimesi, oleks seda ka palju tahta. Iseasi, mida sellest arvavad nende tööandjad.

07 veebruar 2012

Püsielukohast II

Pean oma eelmises artiklis avaldatud mõtteid täiendama. Kirjutasin, et Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel on kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud. Paljud ei saa aru, miks räägin hääleõiguslikest isikutest, pigem peaks rääkima isikute kandideerimisõigusest kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks. Saan aru, et põhiseaduse mõttes peavad ka vallavolikogu liikmed olema sama omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud.
Olgu veel lisatud, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 5 (Hääletamis- ja kandideeri­misõigus) lõike 5 alusel on kandideerimisõigus volikogu liikmeks igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastava omavalitsuse territooriumil. Mida tähendab püsiv elukoht, peaks kõigil juba ammu selge olema.

06 veebruar 2012

Püsielukohast

Püsielukohaga seonduvast on viimasel ajal väga palju kirjutatud. Teen seda minagi. Esiteks tuleks lugeda Eesti Vabariigi põhiseadust.

Eesti Vabariigi põhiseadus
§ 156. Kohaliku omavalitsuse esinduskogu on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks. Seadusega võib volikogu volituste perioodi lühendada seoses kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kaheksateist aastat vanad.
Eriti hoolega tasub lugeda § 156 teist lõiku, mis hakkas kehtima alles 17.10.2005. Püsielukohaga seonduva lahtimõtestamisel tuleks minu hinnangul lähtuda põhiseaduse mõttest, millest viimase 20 aasta jooksul oleme nii palju rääkinud ja kirjutanud. Meil püütakse iga hinna eest leida probleemile lahendus erinevate JOKK-skeemide abil. Tuleks oma viga tunnistada, jääda ausaks iseenda ja valijate ees.
Püsielukoht rahvaloenduse mõistes
Usun, et enamus meist on rahvaloendusel osalenud ning vastava ankeedi täitnud. Rahvaloendusega seotud dokumentides on püsielukoha mõistet väga arusaadavalt selgitatud. Püsielukoht (alaline elukoht, peamine elukoht) on tavaliselt see elukoht, kus veedetakse enamiku oma igapäevasest puhke- ja uneajast.

03 veebruar 2012

Füüsilise isiku tulumaksu laekumine 01.-31.01.2012

Käesoleva aasta jaanuaris laekus Türi vallale füüsilise isiku tulumaksu 387 918 eurot, mis moodustab 8,87% käesoleva aasta plaanist. Võrreldes eelmise aasta jaanuariga on tulumaksu laekunud suurenenud 3,25%       (12 217 eurot). Kui tulu suureneb, saab vald suunata raha nendele kuluridadele, mida eelnevatel aastatel kõige rohkem vähendati.

Tulumaksu laekumine 2008-2012
2008 laekumine            - 5 345 000,45 eurot
2009 laekumine            - 4 468 016,51 eurot
2010 laekumine            - 3 973 804,15 eurot
2011 laekumine            - 4 167 194,00 eurot
2012 plaan                    - 4 375 553,00 eurot.

Türil tähistati Tartu rahulepingu aastapäeva

Tartu rahulepinguga pandi punkt Eesti Vabadussõjale. Vabadussõda algas 28.11.1918. aastal, mil Nõukogude väed tungisid lahkuvate Saksa okupatsioonivägede kannul Eestisse ning hõivasid   1919. aasta alguseks märkimisväärse osa meie maast. Alles loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnaku peatada ja tagasi tõrjuda. Juba 1919. aasta märtsis oli suurem osa meie riigi territooriumist taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Lahingud jätkusid. Punaarmeel ei õnnestunud Eesti armee ja rahva vastupanu murda ning 1919. aasta lõpukuudel algasid Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahelised rahuläbirääkimised. Sõjategevus katkestati 31.12.1919. aastal sõlmitud vaherahu kokkuleppega, mis jõustus 03.01.1920. aastal.          
3. jaanuar (Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev) ja 2. veebruar (Tartu rahulepingu aastapäev) on kehtestatud Eestis ametlikeks lipupäevadeks.
Tartu rahulepingul on meie jaoks suur tähtsus. Sõlmides Tartu rahulepingugu, tunnustas Nõukogude Venemaa tingimusteta Eesti riigi iseseisvust. Järgnevalt tunnustasid Eesti Vabariiki de jure teised riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid.
Eesti oli Vabadussõja ohvrite hinnaga kindlustanud endale püsimajäämise. 13 kuud kestnud Vabadussõjas sai Eesti poolel surma ligikaudu 5000 ja haavata ligikaudu 14000 inimest. Anti välja 3224 Vabaduse risti. Sõjale järgnenud kahe aastakümne jooksul  püstitati Vabadussõjas võidelnute mälestuseks kokku 170 mälestusmärki.
Nii nagu kõikjal üle Eesti meenutati ka Türil neid inimesi, kelle ohvrimeelsus tegi võimalikuks meie oma riigi sünni. Türi Vallavolikogu ja Türi Vallavalitsuse nimel asetasime koos Toomas Marrandiga mälestuskimbu Vabadussõja ausamba jalamile, et mälestada Vabadussõjas langenuid.

23 jaanuar 2012

Kõne Järvamaa preemiate üleandmisel 20. jaanuaril Albus

Lugupeetud  Järvamaa kultuuri-, spordi- ja noorsoopreemiate nominendid!

Head Järvamaa inimesed!

Me elame Järvamaal. Järvamaa on ajalooline Kesk-Eesti maakond, mis paikneb üldjoontes praegugi 13. sajandi alguseks välja kujunenud muistse maakonna piirides. Kuid meie esivanemad on siin elanud oluliselt kauem. Esimene, teada olev, Jändjalt leitud muinasasula asus siin juba kolm tuhat aastat enne Kristust. Prandi jõe lõunakaldalt leitud 54 odaotsa ja 7 võitlusnoa vanus ulatub 6. sajandisse. Ka muinasaja üks vanemaid külasid Kareda asub Järvamaal. 13. sajandil rajati siia ordulinnus koos Pika Hermani nimelise torniga, mille kujutis ehib täna Järvamaa vappi.
Järvamaa arengule pani aluse meie soodne asukoht, viljakad mullad ning siin elanud tublid ja töökad inimesed. Täna on Järvamaa oma suuruselt maakondade seas üheksandal kohal.
Järvamaad teatakse siin elanud ja elevate inimeste kaudu. Rahvusvahelises muusikamaailmas on Eestit tutvustanud Paides sündinud helilooja Arvo Pärt, moemaailmas on edu saavutanud Paides elanud ja õppinud supermodell Carmen Kass. Kes ei teaks siitsamast Albu vallast, Vetepere külast pärit kirjandusklassiku Anton Hansen Tammsaare teoseid, mida on tõlgitud rohkem kui 30-sse keelde. Lisaks Tammsaarele võib nimetada Mats Tõnissoni, Kalju Lepikut ja paljusid teisi kirjamehi.
Paides on elanud ja töötanud kunstnikud August Roosileht ja Ants Viidalepp, Koeruga on seotud Eduart Viiralt ja Aino Bach. Piibe mõisas sündis loodusteadlane, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. Järvamaaga on seotud mitmed tuntud sportlased. Põikvalt on pärit mitmekordne maailmameister laskmises August Liivik. Kes ei teaks siitsamast Albust pärit ning suusaspordis väga häid tulemusi saavutanud Jaak Maed või pikamaajooksjat Margus Pirksaart.
Järvamaalt on pärit ka mitmed Eestile vabaduse toonud mehed. Tuntumad nendest on admiral ja soomusrongide ülem Johan Pitka ja kindralmajor Andres Larka.
Midagi ei ole muutunud. Nii nagu läbi sajandite, areneb Järvamaa ka täna tänu meie oma maakonna tublidele inimestele. Aktiivseid ja teotahtelisi inimesi on Järvamaal palju. Vaadates tänast kultuuri-, spordi- ja noorsoopreemiate nominentide nimekirja, teeb see kadedaks paljud kaasmaalased. Meisse süvendab see usku ja kindlust, et Järva maakond on parim paik Eestimaal elamiseks. Olen  kindel, et paljud tänased kultuuri-, spordi- ja noorsoopreemiate nominendid panevad endast ja Järvamaast rääkima veel aastasadade pärast.
Aasta 2011 on ajalooks saanud. See oli sündmusterohke aasta. Maakonna laulu- ja tantsupidu “Tulihänna kingitus” peeti Aravetel. Laulupeotuli süüdati esimese Järvamaa laulupeo toimumiskohas, endise Tariuse aia territooriumil, praeguses Lembitu pargis. JOLi julge otsus õigustas ennast ning näitas, et maakonna laulu- ja tantsupidu on võimalik pidada ka väiksemates kohtades.
Suvel osalesime XI noorte laulu- ja tantsupeol Tallinnas. Kui Aravetel said kokku kõik isetegevuslased, vanaemad, emad ja tütred ning vanaisad, isad ja pojad, siis Tallinna peol esindasid Järvamaad noored ja lapsed. Nagu vanasti, said lapsed kodust välja minnes vanematelt kaasa armsa asja, mis jäi peo ajal kodu meenutama. See oli täiskasvanute poolt valmistatud lapitekk, mille peal said kõikide omavalitsuste lapsed Tallinnas istuda ja soojas olla. Järvamaad, kui põllumajandus- ja aianduspiirkonda sümboliseerisid Päinurme Internaatkooli poiste poolt valmistatud aiakärud. Oli pidu, mis jääb veel kauaks meelde.

Eestimaa XIII suvemängudel Rakveres õnnestus Järvamaa rohkearvulisel esindusel tuua kodumaakond väikemaakondade ehk alla 40 000 tuhande elanike arvuga maakondade arvestuses esimeseks. Mängudel tegid kaasa kõik 15 maakonda, neist üheksa väikemaakondade arvestuses. Maakonnas on loodud head sportimisvõimalused erinevate huvidega inimestele. Järvamaa  sportlased tegutsevad paljudes spordiklubides. Tuntust on meile toonud suusatamisvõistlused Jaak Mae karikatele ning maakonna seni suurim spordiüritus – Paide-Türi Rahvajooks. Ei saa jätta märkimata, et Eesti 2011. aasta parima noore sportlase  auhinna sai Grit Šadeiko.
Meil on aktiivsed noored. Eelmise aasta lõpus allkirjastati Järvamaa noorsootöö arengukava aastateks 2012-2017, mis on noorsootööd iseseisva valdkonnana põhjalikult käsitlev arengudokument, mis sisaldab laiapõhjalist kokkulepet noorsootöö prioriteetide osas. Aastat jääb meenutama karjäärimessike „Lingid tulevikku“, „Südamelaul“, erinevad noorte ettevõtlikkuse arendamisele suunatud üritused ning paljud muud ettevõtmised.
Järvamaal toimunud sündmustest ning meie oma maakonna tublidest inimestest võiks rääkida tunde. Loodan, et käesolev aasta tuleb rahvarohkete sündmuste aasta, kindlasti ei tule puudu ka tublidest inimestest.
Soovin kõikidele kultuuri-, spordi- ja noorsoopreemiate nominentidele ja preemiasaajatele rõõmsat meelt ning jätkuvat tegutsemistahet. Tegutsegem kõik koos selle nimel, et meil oleks Järvamaal hea elada.


Aivo Prüssel
Järvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees

17 jaanuar 2012

Muudame vallavalitsuse kui ametiasutuse töö tõhusamaks ja efektiivsemaks

Pealkiri on sõna-sõnalt kirjutatud maha Eesti Reformierakonna Türi piirkonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu Türi osakonna vahel sõlmitud Türi Arengu Leppest. Õige eesmärk, millest lähtuvalt oleme kogu aeg vallavalitsuse tööd korraldanud. Samas usun, et valijate jaoks tuleks täpsustada mõningaid asjaolusid.
Esiteks oleks aus tunnistada, et poliitiliste abivallavanemate kohad moodustati pärast valimisi reformierakonna, mitte valimisliidu ettepanekul. Sama ettepaneku (moodustada kaks abivallavanema ametikohta) tegi ka Pipi-Liis Siemann enne valimisi. Loodan, et reformierakonna ja isamaaliidu liikmed on aru saanud, et mõned aastad tagasi tehtud otsus ei olnud kõige mõistlikum ning läheb vallale kalliks maksma.
Poliitiliste abivallavanemate ametikohtade kaotamine on valijatele kindlasti meelepärane, kahjuks ei tea nad midagi muudatustega kaasnevatest kuludest.
Kaotades abivallavanemate ametikohad, tuleb komplekteerida arendus- ja rahandusosakonna ning haridus- ja kultuuriosakonna juhataja ametikohad. Sisuliselt suurt midagi ei muutu, sest tänaseni on abivallavanemad täitnud ka osakonna juhataja ülesandeid. Osakonna juhataja ametipalk on küll väiksem (99 eurot) abivallavanema ametipalgast, kuid abivallavanema ametikohta kaotamisel tuleb talle maksta hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses. Kokkuhoiu asemel tuleb vallaeelarvest kulutada hüvitiste maksmiseks üle 12 000 euro. Seda raha saaks kogukonna jaoks mõistlikumalt kasutada.
Tegelikult ei ole Türi Arengu Leppes midagi uut. Loodan, et Türi vald tegutseb nagu ennegi valla arengukava alusel, sest leppes nimetatakse tegevusi, mis ammu kokku lepitud ning millega vallavalitsuse ametnikud igapäevaselt tegelevad.
Et lõpuni aus olla, pean tunnistama, et üks oluline erinevus on. Nimelt saab Jaan Arvola endale kauaoodatud vallavolikogu esimehe koha, millega valimisliit nõus ei olnud.

14 jaanuar 2012

Türi vald 2011. aastal

Vastus Järvamaa infoportaalile
Vaatamata majanduslangusele on Türi vallal läinud hästi. Tuleb seada sihte ning tegutseda püstitatud eesmärkide saavutamise nimel, nii muutuvad ka esialgu ebareaalsetena tunduvad unistused tegelikkuseks.
Eelmisel aastal tähistas Türi vald 6. aastapäeva
Türi linna, Türi, Oisu ja Kabala valla ühinemisel tekkinud Türi vald oma ligemale 600 km2 suuruse pindalaga on üks suuremaid omavalitsusüksusi Eestis. Türi vallas elab kolmandik Järvamaa elanikest ning on loomulik, et Türi valla areng mõjutab otseselt maakonna arengut. Me ei saa täna rääkida ainult 2011. aastast. See, kuhu me täna oleme jõudnud, on pikaajalise arengu tulemus, oma panuse selleks on andnud paljud Türi valla inimesed.
Türi vald on kuue aasta jooksul investeerinud üle 16 miljoni euro. Täna tundub, et tehtud investeeringud on ennast õigustanud. Türi Muusikakooli uut hoonet käiakse ikka veel uudistamas, lisaks väga heale muusikalisele haridusele on muusikakool kujunenud aktiivseks kultuurielu keskuseks, kus tegutseb väga palju erinevaid muusikakollektiive.
Türi Kultuurimaja ja Türi Noortekeskuse ruumid on hilisõhtuni tuledesäras ning üha sagedamini toimuvad seal erinevad maakondlikud ja vabariiklikud üritused. Türi lastepark on täis laste naeru ja kilkeid hiliste õhtutundideni välja. Lisaks oma valla inimestele käivad seal mängimas ka naaberomavalitsuste lapsed. Selliseid tingimusi hariduse omandamiseks nagu Laupa Põhikoolis tahaksid oma lastele kõik lapsevanemad. See näitab, et oleme teinud õigeid asju.
Tuleb tunnistada, et üleüldine majanduslangus on mõjutanud ka Türi valla arengut. Oluliselt vähenenud sissetulekud ei võimalda liikuda edasi nii kiires tempos kui eelnevatel aastatel. Kurvaks teeb suur tööpuudus ning elanike arvu pidev vähenemine. Kahjuks ei saa Türi vald siin üksi midagi ära teha, olukord muutub alles siis, kui riigi tasemel mitte ainult ei räägita regionaalpoliitikast, vaid asutakse ellu viima reaalseid tegevusi olukorra parandamiseks.
Tänu aktiivsele projektitööle jätkus investeerimistegevus ka eelmisel aastal. Türilaste jaoks olulisemaks oli kindlasti Türi linna vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine ja laiendamine. See on Türi valla suurim investeering (üle kaheksa miljoni euro), mis võimaldab sadadel türilastel saada puhast joogivett ning liituda ühiskanalisatsiooniga. Projekti raames tehakse rohkem kui 600 tuhande euro eest töid ka maapiirkondades. Arvestades tööde suurt mahtu, lõpevad need alles järgmisel aastal. Eelmisel aastal alustasime veel Türi Toimetulekukooli õppehoone rekonstrueerimist ning Retla Kooli õpilaskodu ehitamist. Koostöös Maanteeametiga algas Türi linna läbivate riigimaanteede projekteerimine. Rekonstrueeritud maantee koos kõnniteedega peaks valmima  2014. aastal.
Eelmisel aastal tähistas Türi linn 85. aastapäeva
Türi sai linnaõigused 2. juulil 1926. aastal. Türi nime on esmakordselt mainitud juba 1347. aastal Turgeli nime all, kuid Türi kiirele arengule pani aluse eelmise sajandi alguses kitsarööpmelise raudtee ja paberivabriku ehitamine. Neid aastaid iseloomustab hoogne ehitustegevus ning elanikkonna kiire kasv. 1924. aastal alustas tegevust Türi Aiamajandusgümnaasium, mis pani aluse aiandusalaste oskuste arendamisele. Türilaste sihikindla tegevuse tulemusel teatakse nüüd Türit siin toimuvate lillelaatade ning kaunilt kujundatud ja hooldatud koduaedade poolest, mida käiakse imetlemas kogu Eestist. Aitame kaasa Türi kui rohelise aedlinna maine säilitamisele ja arendamisele, aiandusalaste oskuste ja ilumeele arendamisele. Meenutame tänutundega neid kaaslinlasi, kes eelmise sajandi alguses linna arendades oskasid jätta maad parkidele, puiesteedele ja muudele haljasaladele.
Linna sünnipäevanädal toimus 2.-8. juulini. Päevade sisse mahtus mitmeid ajaloolisi, meelelahutuslikke ja sportlikke ettevõtmisi. Toimus vallavanema vastuvõtt 1926. aastal sündinud linnakodanikele, rohevahetus, aedlinnakohvikute õhtu, ajalootund ning  suur sünnipäevakontsert kesklinna pargis. Kontserdil osalesid külalised Tõrva, Tapa ja Põltsamaa linnast, neile linnadele anti Türiga linnaõigused samal ajal. Tegelikult oli üritusi oluliselt rohkem, kõiki ei jõua üles lugeda. Kes soovib Türi kohta rohkem infot, võib tutvuda Türi kohta koostatud ajalooraamatutega. Juubeliks valmis tänu Kaarel Aluojale ajalooraamatu “Türi. Kilde kihelkonna ja linna arengust” juba V osa.

Türi on kandnud kevadpealinna tiitlit 12 aastat
Türi oma kaunite koduaedade, parkide ja haljasalade ning siin toimuvate lillelaatade poolest on igati sobilik kandma kevadpealinna tiitlit. Kevadel toimub Türil väga palju erinevaid ettevõtmisi. Hoiame kevadpealinna au kõrgel, linnulaul ja õitsevad lilled ning kevadine päike toob rõõmu ja sära inimeste südamesse. Traditsiooniks on kujunenud kevade alguse tähistamine koos teiste teemapealinnade esindustega, Türi lillelaat, Türi Kevadfestival, Hea Toidu Festival – Grillfest, kevadtriatlon, talgupäev, rattaretk ning erinevad kontserdid ja näitused on alati rõõmustanud siin elavaid inimesi ja meie külalisi.
Kevadpealinna ürituste raames toimus 2011. aastal esmakordse ettevõtmisena TULBIpäev. Tulbinäitus, töötoad ning oma ala suurimate kollektsioonide esinemine tõi kohale palju huvilisi.
Türi Lillelaadalt saab juured oma aedadesse kogu Eesti
Juba aastakümneid algab kevadine aiatööde tippaeg Eestimaa aedades Türi Lillelaadaga. Eelmisel aastal toimus Türi Lillelaat juba 34. korda. Lillelaata külastas kolmel päeval ligi 35 000 inimest ehk niisama palju, kui on Järvamaal elanikke. Laadal on 700-800 kaubapakkujat. Laadalt võib iga aiandushuviline leida täiendust oma koduaiale, pakkumine on rikkalik. Saadaval on laias valikus istikuid ja taimi nii tarbe- kui iluaeda, aiatarbeid, töövahendeid ja majapidamiskaupu. Käsitöömeistrid pakuvad kõikvõimalikest materjalidest käsitöötooteid. Laata saadab mõnus meelelahutusprogramm.

Türi hoiab kõrgel laulu- ja tantsupidude traditsiooni 
Türi vallast osales Aravetel toimunud Järvamaa laulu- ja tantsupeol “Tulihänna kingitus” 15 koori, 8 tantsurühma ja orkester ehk kokku  ligi 400 lauljat, tantsijat ja pillimängijat. 
Juuli alguses Tallinnas toimunud üldlaulu- ja tantsupeol “Maa ja ilm ” esines Türi vallast 13 koori,   3 tantsurühma ja orkester. Igati uhke oli olla nii rohkearvulise esindatuse ees suurel peol. Suur tänu Annely Läänesaarele, Siret Heinastele, Tiiu Schütsile, Eda Liblikule, Ulvi Tammele, Tea Saarele, Virve Kaljulale, Külli Piiritsale, Ants Oidekivile ning paljudele teistele tublidele türilastele.

Möödus 100 aastat põllumees Heino Marrandi sünnist
Eelmisel aastal möödus 100 aastat Estonia kolhoosi kauaaegse esimehe Heino Marrandi sünnist. Juubelit tähistati mälestuskonverentsiga. Heino Marrandi oli 40 aastat Estonia kolhoosi esimees, Alustades taluperemehena, suutis ta tervet talupojamõistust kasutades juhtida Estonia kolhoosi, mis kujunes üheks Eesti edukamaks ühismajandiks.

Uus kooliaasta algas Türil kahe uue kooliga 
Türil alustasid 1. septembril tegevust kaks uut kooli - Türi Põhikool ja Türi Ühisgümnaasium. Ettevalmistused koolielu ümberkorraldamiseks Türil jõudsid lõpule, reformi tulemusel lahutati gümnaasium põhikoolist. Eesti haridusstrateegia 2020 koostanud ekspertide arvamusel on põhikooli lahutamine gümnaasiumist kogu Eestis üks kõige kiiremini lahendamist vajav ülesanne. Kindlasti tegime ka vigu, kuid nüüd tuleb minna edasi. Põhikooli õpitingimuste parandamine on valla lähiaastate üks olulisemaid ülesandeid.
Tõrvaaugus peeti metsa- ja matkapäeva 
Rassi külaseltsi eestvedamisel toimus Tõrvaaugus 18. metsa- ja matkapäev. Korraldajad soovivad hoida ja tutvustada külatraditsioone ning tuua inimesed loodusesse. Metsapäeval saab näha, kuidas vanasti tõrva aeti, osalemisrõõmu pakuvad erinevad metsanduslikud võistlused (silmateritamine, raievõistlus, traktoristide mitmevõistlus, viktoriin, jne) ning metsamatkad kauni Saarjõe kallastel ja Vanapagana rajal.

Paide-Türi Rahvajooks muutub järjest populaarsemaks
Paide-Türi Rahvajooks toimus eelmisel aastal juba 30. korda. Rahvajooks toob Türile igal aastal jooksuhuvilisi kogu Eestist. Järjest enam pööravad inimesed rõhku tervislikele eluviisidele ja tervisespordile. Oma osa on selles kindlasti ka Paide-Türi Rahvajooksul. Türi vald toetab igal aastal Paide-Türi Rahvajooksu korraldamist ning paneb välja auhinna Türi valla kooli ja teemapealinna rohkemaarvulisemale esindusele. Eelmisel aastal oli osalejaid kõige rohkem Türi Ühisgümnaasiumist. Kool sai auhinnaks 320 eurot spordivarustuse ostmiseks. Teemapealinnadest premeeriti õunakorviga Pärnu linna.

Türi vald areneb tänu aktiivsetele ja tublidele inimestele
Türi vald areneb tänu meie oma valla tublidele inimestele, kes aitavad kaasa kodukoha arendamisele ja hea maine kujundamisele. Tublisid inimesi on palju, meil on, kellest eeskuju võtta ning keda teistele eeskujuks seada.
Eelmisel aastal anti Türi valla aukodaniku nimetus ja Türi valla Vapimärk välja juba viiendat korda. Seni on valla aukodaniku nimetus antud Mare Jaanistele, Toomas Šadeikole, Eino Sepale ja Ivo Raudsepale. Viies Türi valla aukodanik on Lembit Leinjärv, kelle nimi kanti Türi valla auraamatusse ning temale anti Türi valla Vapimärk ja aukodaniku tunnistus.
Lembit Leinjärv on Eesti Sõjameeste Järva Ühingu asutajaliige, selle juhatuse esimees ja Memento Järvamaa Ühenduse esimees. Lembit Leinjärv on pikka aega olnud volikogu liige, tema panus kogukonna elu arendamisel ning meile kõigile oluliste väärtuste hoidmisel väärib tunnustust.
Türi vallale osutatud silmapaistvate teenete ning valla huvides pikaajalise tegutsemise eest sai eelmisel aastal Türi valla Kuldse Aumärgi Koit Teder (Ale talu arendamise, Türi valla külade ja valla elu edendamise eest), Elor Ilmet (Rassi küla arendamise, Tagametsa skaudilaagri loomise, matka- ja metsaradade rajamise ning panuse eest Türi linna, Kabala, Oisu ja Türi valla  ühinemisel) ning Kaarel Aluoja (paikkonna aja- ja koduloo uurimise, kogumise, jäädvustamise ja tutvustamise ning Laupa mõisakooli arendamise eest).
Türi valla Hõbedane Aumärk anti Laura Tatrikule (gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetamise, aktiivse koolielus osalemise ja eduka esinemise eest maakondlikel aineolümpiaadidel), Siim Sisaskile (gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetamise ning eduka osalemise eest erinevatel maakondlikel ja vabariiklikel aineolümpiaadidel) ning Madis Roosipuule (noorsootöö edendamise ja aktiivse kaasaloomise eest Türi piirkonna noorkotkaste tegevustes). Lisaks tunnustati meie inimesi nii maakonna kui vabariigi tasandil.
Aasta lõppes meie jaoks ebameeldivalt
Vahetult enne jõule lahvatanud tüli koalitsioonipartnerite vahel jäi paljudele arusaamatuks. Sisuliselt süüdistas reformierakond enda abivallavanemaid tööga toimetulematuses. Reformierakonna poolt esilekutsutu tegelikuks põhjuseks oli nende vastse piirkonnajuhi Jaan Arvola võimuambitsioon Türi vallavolikogu esimehe koha saamiseks. Tüli käigus jõudis meieni teadmine, et Jaan Arvola pole tegelikult Türi vallas päevagi elanud, mis meenutab alles hiljuti Tallinnas lahvatanud elamislubade skandaali. Ütleb ju ka Eesti Vabariigi Põhiseadus, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud. Toimunule tuleks anda nii juriidiline kui poliitiline hinnang.
Samas loodan väga, et tekkinud tüli ei takista valla arengut, see on olnud muljetavaldav.




Valimisliit Türi Sotsiaaldemokraatlik Valik

AVALDUS
Türil,                                                                                                                         6. jaanuaril 2012
Valimisliit Türi Sotsiaaldemokraatlik Valik arvab, et senise koalitsioonipartneri Reformierakonna mõned nädalad tagasi algatatud Türi valla valitsusliidu lammutamine oli  etteplaneeritud tegevus, mille ainukeseks eesmärgiks oli sisuliste küsimuste asemel poliitiline intriig, mis oli kantud võimuambitsioonist. Läbi meedia esitatud süüdistused partnerite suhtes olid algusest peale alusetud ja sellisena ka Türi valla mainet kahjustavad.  Meie põhimõtetega ei käi kokku oma kodukoha mainet kahjustav poliitiline kraaklemine ajakirjanduses. Toonaste etteheidete naeruväärsuse näitamiseks piisab, kui meenutada, et  äsja läbis tasakaalus Türi valla 2012. aasta eelarve volikogus I lugemise.  Peamisi vallaelu valdkondi rahandusest kuni hariduseni on juhtinud siiani Reformierakonna abivallavanemad. Kas mitte Reformierakond ei süüdista enda abivallavanemaid tööga toimetulematuses?
Reformierakonna poolt esilekutsutu tegelikuks põhjuseks on nende vastse piirkonnajuhi Jaan Arvola võimuambitsioon Türi vallavolikogu esimehe koha saamiseks, mida on otsesõnu väljendanud ka  Järvamaa organisatsiooni juht Tõnis Kõiv, kes on paljuski kogu intriigi sisuline vedaja.  Poliitintriigi koomilise poole pealt tasub avalikustada sarnane olukord kahe aasta tagant, kus tookordsele Keskerakonnast ainukesena volikogusse pääsenud Jaan Arvolale küsis äsja moodustatud koalitsioonilt volikogu esimehe kohta Keskerakonna maakonnajuht Kersti Sarapuu.  Ühtlasi meenutame, et poliitkarnevali osatäitjad Jaan Arvola, Kersti Sarapuu ja Tõnis Kõiv on kõik Paide linnaga seotud poliitikud.
Valimisliidu Türi Sotsiaaldemokraatlik Valik arvates on Türil aeg valla mainet kahjustav ja naeruvääristav poliitkarneval lõpetada. Me soovime, et poliitintriigide asemel tegutsetaks Türi valla arendamise nimel. Aeg ei kannata oodata ja Türi kodanikud ei vääri sellist suhtumist, kus lihtsalt poliitvõimu nimel sõidetakse nende huvidest üle.
Me teeme ettepaneku, et uus valitsusliit moodustataks laiapõhjalisena ja see tugineks tegelikele Türi valla inimestele.  See tähendab, et Türi valitsusliidu moodustaksid Isamaa ja ResPublica Liidu ning Türi Sotsiaaldemokraatliku Valiku esindajad. Meie ei hoia kinni ühestki ametikohast ja oleme valmis unustama vastastikused erimeelsused. Oleme valmis alustama läbirääkimisi. Teame, et ka Türi inimesed ootavad tühja poliitkempluse lõpetamist. Usume, et kui IRL asjade üle tõsiselt järele mõtleb, siis saavad ka nemad aru, et liialt paremale kaldu olev ja ülearustest poliitintriigidest kantud vallavõim ei tule Türi valla inimestele kasuks.

Türil tähistati Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva

Pühad ja tähtpäevad on osa rahva ajaloolisest mälust. Pühadel ja tähtpäevadel meenutame ja räägime lähemas või kaugemas minevikus toimunud olulistest sündmustest ja väärtustest meie elus: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest ja demokraatia tähtsusest.
3. jaanuaril on Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev.  Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev on ka lipupäev. Lipu heiskamisega väljendame austust, rõõmu ja kurbust. Eesti lipu all on toimunud eestlaste rahvuslik ärkamine, omariikluse loomine ja edendamine.
Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistatakse, et austada Eesti iseseisvuse eest võidelnuid. Vabadussõda algas 28. novembril 1918. aastal, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eesti territooriumist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda. Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu Eesti territoorium taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Punaarmee ei suutnud murda meie armee ja rahva vastupanu.
3. jaanuaril möödus 92 aastat igatsetud relvarahu algusest. Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920. aastal kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919. aastal sõlmitud vaherahu. Vabadussõja ohvrite hinnaga kindlustasime endale püsimajäämise. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses.
Relvarahu mälestushetke taastas üldrahvalikuna Eesti Muinsuskaitse Selts 1990. aastal. Sestsaadik on mälestushetke peetud igal aastal. Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval on süüdatud mälestusküünlad kõikide Vabadussõja ausammaste juures. Igal aastal seisatavad inimesed  kirikukellade helina saatel, et anda au nendele, kelle ohvrimeelsus tegi võimalikuks meie oma riigi sünni.
3. jaanuaril kell 10.30 helisesid Türi Püha Martini kiriku kellad, Vabadussõjas võidelnute mälestuseks asetati lilli Türi Kesklinna kalmistul Vabadussõja mälestusmärgi jalamile. Mälestuspalve pidas EELK Türi koguduse õpetaja Andres Tšumakov.

Edu saavutame koos tegutsedes ja üksteist usaldades

Lähenemas on jõulud ja aastavahetus. Unustagem igapäevased argiaskeldused ning mõelgem tagasi möödunud aastale. Meist igaühel on, millest rõõmu tunda. Kindlasti on ka midagi sellist, millele mõeldes on põhjust piinlikkust tunda. Kuid elu peab minema edasi. Tehtud vigu tuleb tunnistada ning minna edasi uute lootustega. Oma tegevuse põhjalik analüüs ning enesekriitika aitavad elus edasi. Eriti siis, kui suudame sellest teha vajalikud järeldused.
Austus oma riigi vastu algab kodust ning kandub edasi kogukonna ja riigi tasandile. Meie ülesanne on kasvatada oma lapsi ning õpetada neile eluks vajalikke tarkusi. Kuid kas me jääme oma laste ees alati ausaks? Poliitiline mudamaadlus riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil, majanduslik ebavõrdsus ja vaesus, sündimuse drastiline langus, laste koolist väljalangemine, lõhutud pered ning hingeliselt murdunud lapsed - see peaks meid panema mõtlema, kas me liigume õiges suunas. Reformide käigus oleme unustanud oma inimesed. Vaja on mõtteviisi muutust, raha ja turukeskne toimimine ei lahenda kõiki probleeme.
Perekonnas, kogukonnas ja riigis peab olema miski püha. See on midagi sellist, millele pühendama kogu oma hingejõu. See on midagi sellist, mida me ei tohi kaotada, mille poole peame püüdlema. On need inimesed meie ümber oma rõõmude ja muredega? On see elu meie ümber, mis meile on antud? Need mõtted pärinevad Jõgevalt, kus peapiiskop Andres Põder kuulutas välja ülemaalise jõulurahu.
Jõulueelne aeg ei ole kindlasti sobiv omavaheliste arvete klaarimiseks. Ilmselt mõjus paljudele kummalisena ülemaalise jõulurahu väljakuulutamisega pea samal ajal Türil koalitsioonipartnerite vahel alguse saanud tüli. Ajalehes ei tohiks hakata omavahelisi arveid klaarima. Erimeelsused tuleb lahendada läbirääkimiste teel.
Majanduslikult keerulistel aegadel tuleb teha ebapopulaarseid otsuseid. Need otsused peavad tagama omavalitsuse jätkusuutliku arengu pikkade aastate jooksul. Kohalikke asju peavad otsustama inimesed, kes konkreetse omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad. Nii on kirjas Eesti Vabariigi põhiseaduses.
Vaadakem, mis toimub Eesti poliitikas laiemalt. Inimesi peaks ühendama erinev maailmavaade, mitte võimuiha ja isiklikud ambitsioonid. Oluline ei ole koht Riigikogus ega erakonda kuuluvate volikogu esimeeste ja vallavanemate/linnapeade arv. Meie kohus on aidata kaasa kogukonna ja riigi arengule. Oluline on säilitada väärikus, jääda ausaks iseenda, oma laste ning meid ümbritsevate inimeste ees. Viha ja kättemaksuiha ei ole parimad kaaslased, see ei vii elu edasi.
Soovin kõigile türilastele rahulikke jõule, rohkem üksteisemõistmist ning üksteisega arvestamist. Ainult koos tegutsedes ning üksteist usaldades saavutame edu.
*Artikkel ilmus Türi Rahvalehes 23.12.2011

Rohkem hoolivust ja üksteisemõistmist

Peagi on saabumas jõulud ja aastavahetus. Jõulud on aeg iseendasse vaatamiseks ja uute sihtide seadmiseks. On õige aeg meenutada möödunud aasta olulisemaid ettevõtmisi. Tulevikku kavandades tuleb kaugemale ette vaadata ning paremat püüelda. Iseenesest ei toimu siin ilmas midagi, oma soovide ja unistuste täitumise nimel peame lihtsalt rohkem pingutama. Rõõm kordaläinud ettevõtmisest korvab hiljem aga kõik varasemad pingutused.
Kõrgete sihtide seadmiseks ei piisa siiski üksnes tugevast tahtest. Vaja läheb tarkust ning toetavaid kaasteelisi, sest vaid koos tegutsedes ja üksteisega arvestades saame olla edukad.
Majanduslikult keerulistel aegadel on oluline säilitada optimism ja usk paremasse tulevikku. Oma tegevuste ümberhindamine ja efektiivsemaks muutmine parandab konkurentsivõimet ning loob eeldused arengu jätkumiseks.
Toetagem rohkem inimesi enda ümber. Sageli piisab selleks lihtsalt naeratusest või heast sõnast, mis teeb tuju paremaks. Rohkem hoolivust ja üksteisemõistmist ning leiamegi rahulolu oma hinges ja tagame tasakaalu ühiskonnas. Meie esivanemate tarkus kutsub meid tegema teistele vaid seda, mida tahame, et ka meile tehtaks. See on inimliku väärikuse alus. Õnnelikud ja terved inimesed on suurema töövõimega ning tugevad perekonnad tagavad kogukonna ja kogu riigi arengu.
Ilusat jõuluaega, rohkem elurõõmsaid, vastutulelikke ja teistest hoolivaid inimesi! Pingutame kõik koos selle nimel, et meil poleks põhjust Türi valla ja Eesti riigi tuleviku pärast muretseda.

*Minu ja Toomas Marrandi jõulutervitus (ilmus Türi Rahvalehes 23.12.2011)