31 mai 2013

Ebaõnnestunud näitemäng avatud, ausast ja demokraatlikust valitsemisest

Türi uus valitsuskoalitsioon on olnud võimul poolteist aastat. Oleks mõistlik lugeda läbi vanad ajalehed ning meenutada volikogu liikmete võimupöörde ajal kõlanud lubadusi ja väljaütlemisi. Julgen kinnitada, et demokraatlikust, avatud ja ausast ning meie kõigi huve arvestavast vallajuhtimisest oleme väga kaugel.
Eelmisel kuul arutas volikogu eelarve- ja arenduskomisjon Türi valla 2013. aasta lisaeelarve vastuvõtmist ning vallale laenu võtmist. Komisjon pidas vajalikuks võtta vallale laenu 400 tuhat eurot. Ka vallavalitsuse liikmed (valla arendusjuht, rahandus- ning majandusosakonna juhataja) ei pidanud suurema laenu võtmist vajalikuks. Volikogus pani volikogu esimees aga hääletamisele eelnõu, milles võetava laenu summa oli tõusnud 500 tuhande euroni. See on „hea“ näide mõtestatud arendustegevusest ning demokraatiast. Lolliks tehti vallavalitsuse ning eelarve- ja arenduskomisjoni liikmed. Koalitsioon eiras ka haridus- ja noorsookomisjoni otsust, kes soovis lisaeelarvest suunata osa raha õppevahendite soetamiseks. Milleks meile üldse komisjonid, kui nendega ei arvestata.
Lisaks kubises lisaeelarve projekt vigadest, mille parandamiseks oleks olnud mõistlik lisaeelarve arutelu katkestada, vead parandada ning tulla peale teiste päevakorrapunktide arutamist sama küsimuse juurde tagasi. Kahjuks seda ei tehtud. Täna on meil kõigil võimalik imetleda vigast määrust Riigi Teatajast. Türi vallale see au ei tee.
Osa laenust soovis koalitsioon kasutada kolledži ühiselamu akende vahetamiseks. Vallavanema selgitusel tahetakse parandada eakate elamistingimusi. Usun, et eakate elamistingimuste parandamise vastu ei ole kellelgi midagi, kuid nii oluliste otsuste tegemine peab toimuma volikogu poolt kinnitatud arengustrateegia, arengukava, tegevuskava, eelarvestrateegia ning iga-aastaste eelarvete alusel. Arengukavas (mida hiljuti alles muudeti) ei ole sõnagi eelpool nimetatud hoone uuest kasutamisotstarbest.
Türi vallal on riigihangete plaan. Pean tunnistama, et meie omal ajal selle koostamiseni ei jõudnud. Olulisem on aga see, kuidas hankeid korraldatakse. Tegemist ei ole tõsiste hangetega, kui kutsed hankel osalemiseks saadetakse firmadele, kellel ei ole elektritööde tegevusluba või hanked on üleval valla kodulehel ainult loetud tunnid. Ja nii võidabki elektritööde hanked volikogu esimehele kuuluv firma. Eetikast ja südametunnistusest antud juhtumil rääkida on ilmselt kohatu. Tasub veel meenutada, et volikogu esimees oli see, kes korruptsiooni TASA tegevuses märgates KAPO poole pöördus. Järeldused tehku sellest igaüks ise.
Lõpetuseks tahan öelda, et inimesed saavad valimistel ise otsustada, kas tahavad Eestis elu paremaks muuta. Ei ole mõtet kiruda taga pea-, rahandus- või majandusministrit. Süüdi on kohalikud poliitikud, kes lasevad neil niimoodi käituda ning seavad erakonna ning oma isiklikud huvid riigi ja valla arengust olulisemaks.

Mida mina teeksin teisiti?

Eesti riigis on midagi mäda. Järjest vähemaks jääb neid inimesi, kes tunnevad uhkust Eesti riigi üle. See ei ole see riik, millest aastakümneid tagasi unistasime. Valitsuskoalitsiooni poliitikud räägivad Eesti riigi tohututest edusammudest. Kohati võib jääda mulje, et Eesti ongi jõudnud juba viie rikkama riigi hulka. Paraku on tegemist ainult ühe ilusa muinasjutuga, edu ja jõukus inimesteni jõudnud ei ole. Ainuüksi eelmisel aastal lahkus Eestist ligikaudu üksteist tuhat inimest (rohkem kui on Türi vallas elanikke), kodukulud suurenevad, kümned tuhanded lapsed elavad süvavaesuses, kümned tuhanded inimesed käivad põhikohaga tööl ning saavad selle eest ainult miinimumpalka. Eestis on arestitud üle saja tuhande pangakonto, sest inimesed ei suuda enam võetud kohustusi täita.
Oma inimeste elujärje parandamiseks raha ei jätku, samal ajal matame sajad miljonid eurod Eesti riigi raha Estonian Airi ning Jordaaniasse ja USAsse. Kohatu on kulutada erakondade rahastamiseks 5,4 miljonit eurot, kui Eestis on nii palju tõsiseid probleeme. Kas see on ikka riik, mille üle peame uhkust tundma. Kas tõesti peab kulutama miljoneid eurosid (meie ühist raha) poliitpropaganda ja erinevate küsitluste korraldamiseks. See ongi Eesti Asja ajamine, vähemalt IRLi moodi. Skandaal järgneb skandaalile ning tänu partei lihtliikmetele, kes seda vaikides heaks kiidavad.
Ei tohi unustada, et meie kõik saame kaasa aidata ausama, läbipaistvama ja demokraatlikuma riigi ülesehitamisel. Elu Eestimaal sõltub veel siia jäänud inimestest. Meie kohus on kaasa mõelda, osa võtta, kõneleda, kirjutada, minna valima.
Sellest põhimõttest lähtun ka mina. Minu ettepanekutest saad edaspidi siit lugeda. Loodan, et need panevad mõtlema ning aitavad valikute tegemisel.