Lähenemas on jõulud ja aastavahetus. Unustagem igapäevased argiaskeldused ning mõelgem tagasi möödunud aastale. Meist igaühel on, millest rõõmu tunda. Kindlasti on ka midagi sellist, millele mõeldes on põhjust piinlikkust tunda. Kuid elu peab minema edasi. Tehtud vigu tuleb tunnistada ning minna edasi uute lootustega. Oma tegevuse põhjalik analüüs ning enesekriitika aitavad elus edasi. Eriti siis, kui suudame sellest teha vajalikud järeldused.
Austus oma riigi vastu algab kodust ning kandub edasi kogukonna ja riigi tasandile. Meie ülesanne on kasvatada oma lapsi ning õpetada neile eluks vajalikke tarkusi. Kuid kas me jääme oma laste ees alati ausaks? Poliitiline mudamaadlus riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil, majanduslik ebavõrdsus ja vaesus, sündimuse drastiline langus, laste koolist väljalangemine, lõhutud pered ning hingeliselt murdunud lapsed - see peaks meid panema mõtlema, kas me liigume õiges suunas. Reformide käigus oleme unustanud oma inimesed. Vaja on mõtteviisi muutust, raha ja turukeskne toimimine ei lahenda kõiki probleeme.
Perekonnas, kogukonnas ja riigis peab olema miski püha. See on midagi sellist, millele pühendama kogu oma hingejõu. See on midagi sellist, mida me ei tohi kaotada, mille poole peame püüdlema. On need inimesed meie ümber oma rõõmude ja muredega? On see elu meie ümber, mis meile on antud? Need mõtted pärinevad Jõgevalt, kus peapiiskop Andres Põder kuulutas välja ülemaalise jõulurahu.
Jõulueelne aeg ei ole kindlasti sobiv omavaheliste arvete klaarimiseks. Ilmselt mõjus paljudele kummalisena ülemaalise jõulurahu väljakuulutamisega pea samal ajal Türil koalitsioonipartnerite vahel alguse saanud tüli. Ajalehes ei tohiks hakata omavahelisi arveid klaarima. Erimeelsused tuleb lahendada läbirääkimiste teel.
Majanduslikult keerulistel aegadel tuleb teha ebapopulaarseid otsuseid. Need otsused peavad tagama omavalitsuse jätkusuutliku arengu pikkade aastate jooksul. Kohalikke asju peavad otsustama inimesed, kes konkreetse omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad. Nii on kirjas Eesti Vabariigi põhiseaduses.
Vaadakem, mis toimub Eesti poliitikas laiemalt. Inimesi peaks ühendama erinev maailmavaade, mitte võimuiha ja isiklikud ambitsioonid. Oluline ei ole koht Riigikogus ega erakonda kuuluvate volikogu esimeeste ja vallavanemate/linnapeade arv. Meie kohus on aidata kaasa kogukonna ja riigi arengule. Oluline on säilitada väärikus, jääda ausaks iseenda, oma laste ning meid ümbritsevate inimeste ees. Viha ja kättemaksuiha ei ole parimad kaaslased, see ei vii elu edasi.
Soovin kõigile türilastele rahulikke jõule, rohkem üksteisemõistmist ning üksteisega arvestamist. Ainult koos tegutsedes ning üksteist usaldades saavutame edu.
*Artikkel ilmus Türi Rahvalehes 23.12.2011
