Püsielukohaga seonduvast on viimasel ajal väga palju kirjutatud. Teen seda minagi. Esiteks tuleks lugeda Eesti Vabariigi põhiseadust.
Eesti Vabariigi põhiseadus
§ 156. Kohaliku omavalitsuse esinduskogu on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks. Seadusega võib volikogu volituste perioodi lühendada seoses kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kaheksateist aastat vanad.
Eriti hoolega tasub lugeda § 156 teist lõiku, mis hakkas kehtima alles 17.10.2005. Püsielukohaga seonduva lahtimõtestamisel tuleks minu hinnangul lähtuda põhiseaduse mõttest, millest viimase 20 aasta jooksul oleme nii palju rääkinud ja kirjutanud. Meil püütakse iga hinna eest leida probleemile lahendus erinevate JOKK-skeemide abil. Tuleks oma viga tunnistada, jääda ausaks iseenda ja valijate ees.
Püsielukoht rahvaloenduse mõistes
Usun, et enamus meist on rahvaloendusel osalenud ning vastava ankeedi täitnud. Rahvaloendusega seotud dokumentides on püsielukoha mõistet väga arusaadavalt selgitatud. Püsielukoht (alaline elukoht, peamine elukoht) on tavaliselt see elukoht, kus veedetakse enamiku oma igapäevasest puhke- ja uneajast.
