Lugupeetud Järvamaa kultuuri-, spordi- ja noorsoopreemiate nominendid!
Head Järvamaa inimesed!
Me elame Järvamaal. Järvamaa on ajalooline Kesk-Eesti maakond, mis paikneb üldjoontes praegugi 13. sajandi alguseks välja kujunenud muistse maakonna piirides. Kuid meie esivanemad on siin elanud oluliselt kauem. Esimene, teada olev, Jändjalt leitud muinasasula asus siin juba kolm tuhat aastat enne Kristust. Prandi jõe lõunakaldalt leitud 54 odaotsa ja 7 võitlusnoa vanus ulatub 6. sajandisse. Ka muinasaja üks vanemaid külasid Kareda asub Järvamaal. 13. sajandil rajati siia ordulinnus koos Pika Hermani nimelise torniga, mille kujutis ehib täna Järvamaa vappi.
Järvamaa arengule pani aluse meie soodne asukoht, viljakad mullad ning siin elanud tublid ja töökad inimesed. Täna on Järvamaa oma suuruselt maakondade seas üheksandal kohal.
Järvamaad teatakse siin elanud ja elevate inimeste kaudu. Rahvusvahelises muusikamaailmas on Eestit tutvustanud Paides sündinud helilooja Arvo Pärt, moemaailmas on edu saavutanud Paides elanud ja õppinud supermodell Carmen Kass. Kes ei teaks siitsamast Albu vallast, Vetepere külast pärit kirjandusklassiku Anton Hansen Tammsaare teoseid, mida on tõlgitud rohkem kui 30-sse keelde. Lisaks Tammsaarele võib nimetada Mats Tõnissoni, Kalju Lepikut ja paljusid teisi kirjamehi.
Paides on elanud ja töötanud kunstnikud August Roosileht ja Ants Viidalepp, Koeruga on seotud Eduart Viiralt ja Aino Bach. Piibe mõisas sündis loodusteadlane, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. Järvamaaga on seotud mitmed tuntud sportlased. Põikvalt on pärit mitmekordne maailmameister laskmises August Liivik. Kes ei teaks siitsamast Albust pärit ning suusaspordis väga häid tulemusi saavutanud Jaak Maed või pikamaajooksjat Margus Pirksaart.
Järvamaalt on pärit ka mitmed Eestile vabaduse toonud mehed. Tuntumad nendest on admiral ja soomusrongide ülem Johan Pitka ja kindralmajor Andres Larka.
Midagi ei ole muutunud. Nii nagu läbi sajandite, areneb Järvamaa ka täna tänu meie oma maakonna tublidele inimestele. Aktiivseid ja teotahtelisi inimesi on Järvamaal palju. Vaadates tänast kultuuri-, spordi- ja noorsoopreemiate nominentide nimekirja, teeb see kadedaks paljud kaasmaalased. Meisse süvendab see usku ja kindlust, et Järva maakond on parim paik Eestimaal elamiseks. Olen kindel, et paljud tänased kultuuri-, spordi- ja noorsoopreemiate nominendid panevad endast ja Järvamaast rääkima veel aastasadade pärast.
Aasta 2011 on ajalooks saanud. See oli sündmusterohke aasta. Maakonna laulu- ja tantsupidu “Tulihänna kingitus” peeti Aravetel. Laulupeotuli süüdati esimese Järvamaa laulupeo toimumiskohas, endise Tariuse aia territooriumil, praeguses Lembitu pargis. JOLi julge otsus õigustas ennast ning näitas, et maakonna laulu- ja tantsupidu on võimalik pidada ka väiksemates kohtades.
Suvel osalesime XI noorte laulu- ja tantsupeol Tallinnas. Kui Aravetel said kokku kõik isetegevuslased, vanaemad, emad ja tütred ning vanaisad, isad ja pojad, siis Tallinna peol esindasid Järvamaad noored ja lapsed. Nagu vanasti, said lapsed kodust välja minnes vanematelt kaasa armsa asja, mis jäi peo ajal kodu meenutama. See oli täiskasvanute poolt valmistatud lapitekk, mille peal said kõikide omavalitsuste lapsed Tallinnas istuda ja soojas olla. Järvamaad, kui põllumajandus- ja aianduspiirkonda sümboliseerisid Päinurme Internaatkooli poiste poolt valmistatud aiakärud. Oli pidu, mis jääb veel kauaks meelde.
Eestimaa XIII suvemängudel Rakveres õnnestus Järvamaa rohkearvulisel esindusel tuua kodumaakond väikemaakondade ehk alla 40 000 tuhande elanike arvuga maakondade arvestuses esimeseks. Mängudel tegid kaasa kõik 15 maakonda, neist üheksa väikemaakondade arvestuses. Maakonnas on loodud head sportimisvõimalused erinevate huvidega inimestele. Järvamaa sportlased tegutsevad paljudes spordiklubides. Tuntust on meile toonud suusatamisvõistlused Jaak Mae karikatele ning maakonna seni suurim spordiüritus – Paide-Türi Rahvajooks. Ei saa jätta märkimata, et Eesti 2011. aasta parima noore sportlase auhinna sai Grit Šadeiko.
Meil on aktiivsed noored. Eelmise aasta lõpus allkirjastati Järvamaa noorsootöö arengukava aastateks 2012-2017, mis on noorsootööd iseseisva valdkonnana põhjalikult käsitlev arengudokument, mis sisaldab laiapõhjalist kokkulepet noorsootöö prioriteetide osas. Aastat jääb meenutama karjäärimessike „Lingid tulevikku“, „Südamelaul“, erinevad noorte ettevõtlikkuse arendamisele suunatud üritused ning paljud muud ettevõtmised.
Järvamaal toimunud sündmustest ning meie oma maakonna tublidest inimestest võiks rääkida tunde. Loodan, et käesolev aasta tuleb rahvarohkete sündmuste aasta, kindlasti ei tule puudu ka tublidest inimestest.
Soovin kõikidele kultuuri-, spordi- ja noorsoopreemiate nominentidele ja preemiasaajatele rõõmsat meelt ning jätkuvat tegutsemistahet. Tegutsegem kõik koos selle nimel, et meil oleks Järvamaal hea elada.
Aivo Prüssel
Järvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees
