Tartu rahulepinguga pandi punkt Eesti Vabadussõjale. Vabadussõda algas 28.11.1918. aastal, mil Nõukogude väed tungisid lahkuvate Saksa okupatsioonivägede kannul Eestisse ning hõivasid
1919. aasta alguseks märkimisväärse osa meie maast. Alles loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnaku peatada ja tagasi tõrjuda.
Juba 1919. aasta märtsis oli suurem osa meie riigi territooriumist taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Lahingud jätkusid. Punaarmeel ei õnnestunud Eesti armee ja rahva vastupanu murda ning 1919. aasta lõpukuudel algasid Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahelised rahuläbirääkimised. Sõjategevus katkestati 31.12.1919. aastal sõlmitud vaherahu kokkuleppega, mis jõustus 03.01.1920. aastal.
3. jaanuar (Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev) ja 2. veebruar (
Tartu rahulepingu aastapäev) on kehtestatud Eestis ametlikeks lipupäevadeks.
Tartu rahulepingul on meie jaoks suur tähtsus. Sõlmides Tartu rahulepingugu, tunnustas Nõukogude Venemaa tingimusteta Eesti riigi iseseisvust. Järgnevalt tunnustasid Eesti Vabariiki de jure teised riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid.
Eesti oli Vabadussõja ohvrite hinnaga kindlustanud endale püsimajäämise. 13 kuud kestnud Vabadussõjas sai Eesti poolel surma ligikaudu 5000 ja haavata ligikaudu 14000 inimest. Anti välja 3224 Vabaduse risti. Sõjale järgnenud kahe aastakümne jooksul püstitati Vabadussõjas võidelnute mälestuseks kokku 170 mälestusmärki.
Nii nagu kõikjal üle Eesti meenutati ka Türil neid inimesi, kelle ohvrimeelsus tegi võimalikuks meie oma riigi sünni. Türi Vallavolikogu ja Türi Vallavalitsuse nimel asetasime koos Toomas Marrandiga mälestuskimbu Vabadussõja ausamba jalamile, et mälestada Vabadussõjas langenuid.
