Vastus Järvamaa infoportaalile
Vaatamata majanduslangusele on Türi vallal läinud hästi. Tuleb seada sihte ning tegutseda püstitatud eesmärkide saavutamise nimel, nii muutuvad ka esialgu ebareaalsetena tunduvad unistused tegelikkuseks.
Eelmisel aastal tähistas Türi vald 6. aastapäeva
Türi linna, Türi, Oisu ja Kabala valla ühinemisel tekkinud Türi vald oma ligemale 600 km2 suuruse pindalaga on üks suuremaid omavalitsusüksusi Eestis. Türi vallas elab kolmandik Järvamaa elanikest ning on loomulik, et Türi valla areng mõjutab otseselt maakonna arengut. Me ei saa täna rääkida ainult 2011. aastast. See, kuhu me täna oleme jõudnud, on pikaajalise arengu tulemus, oma panuse selleks on andnud paljud Türi valla inimesed.
Türi linna, Türi, Oisu ja Kabala valla ühinemisel tekkinud Türi vald oma ligemale 600 km2 suuruse pindalaga on üks suuremaid omavalitsusüksusi Eestis. Türi vallas elab kolmandik Järvamaa elanikest ning on loomulik, et Türi valla areng mõjutab otseselt maakonna arengut. Me ei saa täna rääkida ainult 2011. aastast. See, kuhu me täna oleme jõudnud, on pikaajalise arengu tulemus, oma panuse selleks on andnud paljud Türi valla inimesed.
Türi vald on kuue aasta jooksul investeerinud üle 16 miljoni euro. Täna tundub, et tehtud investeeringud on ennast õigustanud. Türi Muusikakooli uut hoonet käiakse ikka veel uudistamas, lisaks väga heale muusikalisele haridusele on muusikakool kujunenud aktiivseks kultuurielu keskuseks, kus tegutseb väga palju erinevaid muusikakollektiive.
Tuleb tunnistada, et üleüldine majanduslangus on mõjutanud ka Türi valla arengut. Oluliselt vähenenud sissetulekud ei võimalda liikuda edasi nii kiires tempos kui eelnevatel aastatel. Kurvaks teeb suur tööpuudus ning elanike arvu pidev vähenemine. Kahjuks ei saa Türi vald siin üksi midagi ära teha, olukord muutub alles siis, kui riigi tasemel mitte ainult ei räägita regionaalpoliitikast, vaid asutakse ellu viima reaalseid tegevusi olukorra parandamiseks.
Tänu aktiivsele projektitööle jätkus investeerimistegevus ka eelmisel aastal. Türilaste jaoks olulisemaks oli kindlasti Türi linna vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine ja laiendamine. See on Türi valla suurim investeering (üle kaheksa miljoni euro), mis võimaldab sadadel türilastel saada puhast joogivett ning liituda ühiskanalisatsiooniga. Projekti raames tehakse rohkem kui 600 tuhande euro eest töid ka maapiirkondades. Arvestades tööde suurt mahtu, lõpevad need alles järgmisel aastal. Eelmisel aastal alustasime veel Türi Toimetulekukooli õppehoone rekonstrueerimist ning Retla Kooli õpilaskodu ehitamist. Koostöös Maanteeametiga algas Türi linna läbivate riigimaanteede projekteerimine. Rekonstrueeritud maantee koos kõnniteedega peaks valmima 2014. aastal.
Eelmisel aastal tähistas Türi linn 85. aastapäeva
Türi sai linnaõigused 2. juulil 1926. aastal. Türi nime on esmakordselt mainitud juba 1347. aastal Turgeli nime all, kuid Türi kiirele arengule pani aluse eelmise sajandi alguses kitsarööpmelise raudtee ja paberivabriku ehitamine. Neid aastaid iseloomustab hoogne ehitustegevus ning elanikkonna kiire kasv. 1924. aastal alustas tegevust Türi Aiamajandusgümnaasium, mis pani aluse aiandusalaste oskuste arendamisele. Türilaste sihikindla tegevuse tulemusel teatakse nüüd Türit siin toimuvate lillelaatade ning kaunilt kujundatud ja hooldatud koduaedade poolest, mida käiakse imetlemas kogu Eestist. Aitame kaasa Türi kui rohelise aedlinna maine säilitamisele ja arendamisele, aiandusalaste oskuste ja ilumeele arendamisele. Meenutame tänutundega neid kaaslinlasi, kes eelmise sajandi alguses linna arendades oskasid jätta maad parkidele, puiesteedele ja muudele haljasaladele.
Linna sünnipäevanädal toimus 2.-8. juulini. Päevade sisse mahtus mitmeid ajaloolisi, meelelahutuslikke ja sportlikke ettevõtmisi. Toimus vallavanema vastuvõtt 1926. aastal sündinud linnakodanikele, rohevahetus, aedlinnakohvikute õhtu, ajalootund ning suur sünnipäevakontsert kesklinna pargis. Kontserdil osalesid külalised Tõrva, Tapa ja Põltsamaa linnast, neile linnadele anti Türiga linnaõigused samal ajal. Tegelikult oli üritusi oluliselt rohkem, kõiki ei jõua üles lugeda. Kes soovib Türi kohta rohkem infot, võib tutvuda Türi kohta koostatud ajalooraamatutega. Juubeliks valmis tänu Kaarel Aluojale ajalooraamatu “Türi. Kilde kihelkonna ja linna arengust” juba V osa.
Türi on kandnud kevadpealinna tiitlit 12 aastat
Türi oma kaunite koduaedade, parkide ja haljasalade ning siin toimuvate lillelaatade poolest on igati sobilik kandma kevadpealinna tiitlit. Kevadel toimub Türil väga palju erinevaid ettevõtmisi. Hoiame kevadpealinna au kõrgel, linnulaul ja õitsevad lilled ning kevadine päike toob rõõmu ja sära inimeste südamesse. Traditsiooniks on kujunenud kevade alguse tähistamine koos teiste teemapealinnade esindustega, Türi lillelaat, Türi Kevadfestival, Hea Toidu Festival – Grillfest, kevadtriatlon, talgupäev, rattaretk ning erinevad kontserdid ja näitused on alati rõõmustanud siin elavaid inimesi ja meie külalisi.
Kevadpealinna ürituste raames toimus 2011. aastal esmakordse ettevõtmisena TULBIpäev. Tulbinäitus, töötoad ning oma ala suurimate kollektsioonide esinemine tõi kohale palju huvilisi.
Linna sünnipäevanädal toimus 2.-8. juulini. Päevade sisse mahtus mitmeid ajaloolisi, meelelahutuslikke ja sportlikke ettevõtmisi. Toimus vallavanema vastuvõtt 1926. aastal sündinud linnakodanikele, rohevahetus, aedlinnakohvikute õhtu, ajalootund ning suur sünnipäevakontsert kesklinna pargis. Kontserdil osalesid külalised Tõrva, Tapa ja Põltsamaa linnast, neile linnadele anti Türiga linnaõigused samal ajal. Tegelikult oli üritusi oluliselt rohkem, kõiki ei jõua üles lugeda. Kes soovib Türi kohta rohkem infot, võib tutvuda Türi kohta koostatud ajalooraamatutega. Juubeliks valmis tänu Kaarel Aluojale ajalooraamatu “Türi. Kilde kihelkonna ja linna arengust” juba V osa.
Türi on kandnud kevadpealinna tiitlit 12 aastat
Türi oma kaunite koduaedade, parkide ja haljasalade ning siin toimuvate lillelaatade poolest on igati sobilik kandma kevadpealinna tiitlit. Kevadel toimub Türil väga palju erinevaid ettevõtmisi. Hoiame kevadpealinna au kõrgel, linnulaul ja õitsevad lilled ning kevadine päike toob rõõmu ja sära inimeste südamesse. Traditsiooniks on kujunenud kevade alguse tähistamine koos teiste teemapealinnade esindustega, Türi lillelaat, Türi Kevadfestival, Hea Toidu Festival – Grillfest, kevadtriatlon, talgupäev, rattaretk ning erinevad kontserdid ja näitused on alati rõõmustanud siin elavaid inimesi ja meie külalisi.
Kevadpealinna ürituste raames toimus 2011. aastal esmakordse ettevõtmisena TULBIpäev. Tulbinäitus, töötoad ning oma ala suurimate kollektsioonide esinemine tõi kohale palju huvilisi.
Türi Lillelaadalt saab juured oma aedadesse kogu Eesti
Juba aastakümneid algab kevadine aiatööde tippaeg Eestimaa aedades Türi Lillelaadaga. Eelmisel aastal toimus Türi Lillelaat juba 34. korda. Lillelaata külastas kolmel päeval ligi 35 000 inimest ehk niisama palju, kui on Järvamaal elanikke. Laadal on 700-800 kaubapakkujat. Laadalt võib iga aiandushuviline leida täiendust oma koduaiale, pakkumine on rikkalik. Saadaval on laias valikus istikuid ja taimi nii tarbe- kui iluaeda, aiatarbeid, töövahendeid ja majapidamiskaupu. Käsitöömeistrid pakuvad kõikvõimalikest materjalidest käsitöötooteid. Laata saadab mõnus meelelahutusprogramm.
Juba aastakümneid algab kevadine aiatööde tippaeg Eestimaa aedades Türi Lillelaadaga. Eelmisel aastal toimus Türi Lillelaat juba 34. korda. Lillelaata külastas kolmel päeval ligi 35 000 inimest ehk niisama palju, kui on Järvamaal elanikke. Laadal on 700-800 kaubapakkujat. Laadalt võib iga aiandushuviline leida täiendust oma koduaiale, pakkumine on rikkalik. Saadaval on laias valikus istikuid ja taimi nii tarbe- kui iluaeda, aiatarbeid, töövahendeid ja majapidamiskaupu. Käsitöömeistrid pakuvad kõikvõimalikest materjalidest käsitöötooteid. Laata saadab mõnus meelelahutusprogramm.
Türi hoiab kõrgel laulu- ja tantsupidude traditsiooni
Türi vallast osales Aravetel toimunud Järvamaa laulu- ja tantsupeol “Tulihänna kingitus” 15 koori, 8 tantsurühma ja orkester ehk kokku ligi 400 lauljat, tantsijat ja pillimängijat.
Türi vallast osales Aravetel toimunud Järvamaa laulu- ja tantsupeol “Tulihänna kingitus” 15 koori, 8 tantsurühma ja orkester ehk kokku ligi 400 lauljat, tantsijat ja pillimängijat.
Juuli alguses Tallinnas toimunud üldlaulu- ja tantsupeol “Maa ja ilm ” esines Türi vallast 13 koori, 3 tantsurühma ja orkester. Igati uhke oli olla nii rohkearvulise esindatuse ees suurel peol. Suur tänu Annely Läänesaarele, Siret Heinastele, Tiiu Schütsile, Eda Liblikule, Ulvi Tammele, Tea Saarele, Virve Kaljulale, Külli Piiritsale, Ants Oidekivile ning paljudele teistele tublidele türilastele.
Möödus 100 aastat põllumees Heino Marrandi sünnist
Eelmisel aastal möödus 100 aastat Estonia kolhoosi kauaaegse esimehe Heino Marrandi sünnist. Juubelit tähistati mälestuskonverentsiga. Heino Marrandi oli 40 aastat Estonia kolhoosi esimees, Alustades taluperemehena, suutis ta tervet talupojamõistust kasutades juhtida Estonia kolhoosi, mis kujunes üheks Eesti edukamaks ühismajandiks.
Uus kooliaasta algas Türil kahe uue kooliga
Türil alustasid 1. septembril tegevust kaks uut kooli - Türi Põhikool ja Türi Ühisgümnaasium. Ettevalmistused koolielu ümberkorraldamiseks Türil jõudsid lõpule, reformi tulemusel lahutati gümnaasium põhikoolist. Eesti haridusstrateegia 2020 koostanud ekspertide arvamusel on põhikooli lahutamine gümnaasiumist kogu Eestis üks kõige kiiremini lahendamist vajav ülesanne. Kindlasti tegime ka vigu, kuid nüüd tuleb minna edasi. Põhikooli õpitingimuste parandamine on valla lähiaastate üks olulisemaid ülesandeid.
Türil alustasid 1. septembril tegevust kaks uut kooli - Türi Põhikool ja Türi Ühisgümnaasium. Ettevalmistused koolielu ümberkorraldamiseks Türil jõudsid lõpule, reformi tulemusel lahutati gümnaasium põhikoolist. Eesti haridusstrateegia 2020 koostanud ekspertide arvamusel on põhikooli lahutamine gümnaasiumist kogu Eestis üks kõige kiiremini lahendamist vajav ülesanne. Kindlasti tegime ka vigu, kuid nüüd tuleb minna edasi. Põhikooli õpitingimuste parandamine on valla lähiaastate üks olulisemaid ülesandeid.
Tõrvaaugus peeti metsa- ja matkapäeva
Rassi külaseltsi eestvedamisel toimus Tõrvaaugus 18. metsa- ja matkapäev. Korraldajad soovivad hoida ja tutvustada külatraditsioone ning tuua inimesed loodusesse. Metsapäeval saab näha, kuidas vanasti tõrva aeti, osalemisrõõmu pakuvad erinevad metsanduslikud võistlused (silmateritamine, raievõistlus, traktoristide mitmevõistlus, viktoriin, jne) ning metsamatkad kauni Saarjõe kallastel ja Vanapagana rajal.
Rassi külaseltsi eestvedamisel toimus Tõrvaaugus 18. metsa- ja matkapäev. Korraldajad soovivad hoida ja tutvustada külatraditsioone ning tuua inimesed loodusesse. Metsapäeval saab näha, kuidas vanasti tõrva aeti, osalemisrõõmu pakuvad erinevad metsanduslikud võistlused (silmateritamine, raievõistlus, traktoristide mitmevõistlus, viktoriin, jne) ning metsamatkad kauni Saarjõe kallastel ja Vanapagana rajal.
Paide-Türi Rahvajooks muutub järjest populaarsemaks
Paide-Türi Rahvajooks toimus eelmisel aastal juba 30. korda. Rahvajooks toob Türile igal aastal jooksuhuvilisi kogu Eestist. Järjest enam pööravad inimesed rõhku tervislikele eluviisidele ja tervisespordile. Oma osa on selles kindlasti ka Paide-Türi Rahvajooksul. Türi vald toetab igal aastal Paide-Türi Rahvajooksu korraldamist ning paneb välja auhinna Türi valla kooli ja teemapealinna rohkemaarvulisemale esindusele. Eelmisel aastal oli osalejaid kõige rohkem Türi Ühisgümnaasiumist. Kool sai auhinnaks 320 eurot spordivarustuse ostmiseks. Teemapealinnadest premeeriti õunakorviga Pärnu linna.
Türi vald areneb tänu aktiivsetele ja tublidele inimestele
Türi vald areneb tänu meie oma valla tublidele inimestele, kes aitavad kaasa kodukoha arendamisele ja hea maine kujundamisele. Tublisid inimesi on palju, meil on, kellest eeskuju võtta ning keda teistele eeskujuks seada.
Eelmisel aastal anti Türi valla aukodaniku nimetus ja Türi valla Vapimärk välja juba viiendat korda. Seni on valla aukodaniku nimetus antud Mare Jaanistele, Toomas Šadeikole, Eino Sepale ja Ivo Raudsepale. Viies Türi valla aukodanik on Lembit Leinjärv, kelle nimi kanti Türi valla auraamatusse ning temale anti Türi valla Vapimärk ja aukodaniku tunnistus.
Lembit Leinjärv on Eesti Sõjameeste Järva Ühingu asutajaliige, selle juhatuse esimees ja Memento Järvamaa Ühenduse esimees. Lembit Leinjärv on pikka aega olnud volikogu liige, tema panus kogukonna elu arendamisel ning meile kõigile oluliste väärtuste hoidmisel väärib tunnustust.
Lembit Leinjärv on Eesti Sõjameeste Järva Ühingu asutajaliige, selle juhatuse esimees ja Memento Järvamaa Ühenduse esimees. Lembit Leinjärv on pikka aega olnud volikogu liige, tema panus kogukonna elu arendamisel ning meile kõigile oluliste väärtuste hoidmisel väärib tunnustust.
Türi vallale osutatud silmapaistvate teenete ning valla huvides pikaajalise tegutsemise eest sai eelmisel aastal Türi valla Kuldse Aumärgi Koit Teder (Ale talu arendamise, Türi valla külade ja valla elu edendamise eest), Elor Ilmet (Rassi küla arendamise, Tagametsa skaudilaagri loomise, matka- ja metsaradade rajamise ning panuse eest Türi linna, Kabala, Oisu ja Türi valla ühinemisel) ning Kaarel Aluoja (paikkonna aja- ja koduloo uurimise, kogumise, jäädvustamise ja tutvustamise ning Laupa mõisakooli arendamise eest).
Türi valla Hõbedane Aumärk anti Laura Tatrikule (gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetamise, aktiivse koolielus osalemise ja eduka esinemise eest maakondlikel aineolümpiaadidel), Siim Sisaskile (gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetamise ning eduka osalemise eest erinevatel maakondlikel ja vabariiklikel aineolümpiaadidel) ning Madis Roosipuule (noorsootöö edendamise ja aktiivse kaasaloomise eest Türi piirkonna noorkotkaste tegevustes). Lisaks tunnustati meie inimesi nii maakonna kui vabariigi tasandil.
Aasta lõppes meie jaoks ebameeldivalt
Vahetult enne jõule lahvatanud tüli koalitsioonipartnerite vahel jäi paljudele arusaamatuks. Sisuliselt süüdistas reformierakond enda abivallavanemaid tööga toimetulematuses. Reformierakonna poolt esilekutsutu tegelikuks põhjuseks oli nende vastse piirkonnajuhi Jaan Arvola võimuambitsioon Türi vallavolikogu esimehe koha saamiseks. Tüli käigus jõudis meieni teadmine, et Jaan Arvola pole tegelikult Türi vallas päevagi elanud, mis meenutab alles hiljuti Tallinnas lahvatanud elamislubade skandaali. Ütleb ju ka Eesti Vabariigi Põhiseadus, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud. Toimunule tuleks anda nii juriidiline kui poliitiline hinnang.
Samas loodan väga, et tekkinud tüli ei takista valla arengut, see on olnud muljetavaldav.
