Valla juhtimiskulu suurendamine ei ole põhjendatud

Täna (29.02.2012) toimub volikogu koosolek, millest peale kahe aasta möödumist jälle osa võtan. Palusin taastada oma volitused volikogu liikmena, sest minu volitused vallavanemana lõpetati. Osalesin valimistel ikka selleks, et valituks saades volikogu töös osaleda. Häbeneda pole põhjust, sest valimistel sain praegusest volikogu esimehest üle kahe korra rohkem hääli. Tõsi, kõige suurema valijate toetuse sai Pipi-Liis Siemann, kuid tema oma kohast volikogus millegipärast loobus. Enne valimisi tehtud kihutustööd arvestades jäi tema käitumine paljudele arusaamatuks.

Mind teeb kurvaks asjaolu, et valla juhtimiskulu suureneb. Arendusjuhi ametikoha loomisega kulutatakse aastas valla raha ligikaudu 30 tuhat eurot (üle 440 tuhande krooni). Seda raha saaks mõistlikumalt kasutada. Mis siis nüüd on juhtunud, pärast omavalitsuste ühinemist sai Türi vald ilma (arendusjuhita) hakkama. Miks uus koalitsioon alahindab uue vallavanema võimeid, Pipi-Liis Siemann saaks kindlasti ilma abiliseta hakkama. Täna on kindlasti kergem valitseda, kui oli pärast omavalitsuste ühinemist. Ei tasu unustada, et kõik vallavalitsuse töötajad on möödunud kuue aasta jooksul omandanud väärtuslikke kogemusi ning paljud asjad on aastatega paika loksunud. Vallavalitsuse töötajate palka on vaja tõsta, mitte valla juhtimiskulu suurendada.

Mõni võib ju nüüd öelda, et enne oli vallavalitsuse koosseisus kaks abivallavanemat. Tahan rõhutada, et abivallavanemate ametikohad moodustati reformierakonna ettepanekul. Et vallavalitsuse juhtimiskulu mitte suurendada, täitis näiteks Üllar Vahtramäe abivallavanemana ka arendus- ja rahandusosakonna juhataja ülesandeid. Nüüd võetakse tööle ka arendus- ja rahandusosakonna juhataja. Uus vallavalitsuse struktuur on kindlasti parem ja loogilisem. See struktuur õigustas ennast ka pärast valdade ühinemist. See on samm õiges suunas, ainult milleks on vaja luua juurde arendusjuhi ametikoht.

Lisaks arendusjuhi tasule tuleb maksumaksjal maksta kinni ka vallavanema ja abivallavanemate koondamisega seotud kulu. Koondamisega seotud kulu on üle 14,6 tuhande euro (ligikaudu kakssada kolmkümmend tuhat krooni), mis sisaldab vallavanemale makstud ühe kuu tasu ja (koalitsiooni) abivallavanematele koondamishüvitiste maksmist kolme kuu põhipalga ulatuses (vallavolikogule esitatud eelnõude alusel). Olgu siinjuures veel lisatud, et arendusjuhi-asevallavanema töötasu arvestamisel olen lähtunud asjaolust, et tema tasu võrreldes hetkel kehtiva tasuga ei vähene.

Minu volituste taastamisest Türi Vallavolikogu liikmena

Türi valla valimiskomisjoni 21. veebruari 2012 otsusega nr 35 „Aivo Prüsseli volituste Türi Vallavolikogu liikmena taastamine ja teda asendanud volikogu liikme volituste lõpetamine“ taastati minu volitused Türi Vallavolikogu liikmena.

Kahjuks veel täna (27.02.2012) hommikul Türi valla kodulehel mind volikogu liikmete nimekirjas ei olnud. Loodan, et see ei ole volikogu esimehe poolt tahtlikult nii korraldatud. Kahjuks ei saa seda ka välistada.

Loobusin volikogu liikmele makstavast tasust

Teatasin Türi Vallavolikogule, et loobun volikogu liikmele makstavast tasust. Kandideerides valimistel soovisin aidata kaasa kogukonna arengule. Olen seisukohal, et volikogu liige oma töö eest tasu saama ei peaks. Analoogiliselt volikogu liikmetega aitavad paljud valla elanikud kaasa kogukonna arengule. Vahe on ainult selles, et erinevalt volikogu liikmetest aitavad sajad valla elanikud kaasa valla arengule oma vabast ajast, selle eest tasu saamata. Miks ei võiks seda tööd teha volikogu liige tasuta, jääb minule arusaamatuks. Nii hoiaks kokku kümneid tuhandeid eurosid, mida on võimalik maksta näiteks õpetajatele palga maksmiseks.

Tuletan meelde, et Türi valla valimiskomisjoni 23. oktoobri 2009 otsusega nr 26 registreeriti mind 18. oktoobril 2009 toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise tulemusena Türi Vallavolikogu II koosseisu liikmeks. Minu volitused vallavolikogu liikmena peatusid seoses minu valimisega Türi vallavanemaks.

Minu volitused Türi Vallavolikogu liikmena taastati Türi valla valimiskomisjoni 21. veebruari 2012 otsusega nr 35 „Aivo Prüsseli volituste Türi Vallavolikogu liikmena taastamine ja teda asendanud volikogu liikme volituste lõpetamine“ seoses asjaoluga, et minu teenistussuhe vallavanemana lõpetati.

Türi Vallavolikogu 30. detsembri 2009 otsuse nr 32 „Türi Vallavolikogu esimehele, aseesimehele, alalise komisjoni esimehele ning vallavolikogu liikmele vallavolikogu tööst ja alalise komisjoni tööst osavõtu eest tasu suuruse määramine ning komisjoni töö korraldamiseks rahaliste vahendite suuruse määramine ja maksmine“ punkti 1.4 alusel makstakse Türi Vallavolikogu liikmele (v.a. esimees, aseesimees ja vallavolikogu alalise komisjoni esimees) tasu volikogu istungist osavõtu eest 19 eurot. Sama otsuse punkti 4 alusel makstakse Türi Vallavolikogu alalise komisjoni liikmele (välja arvatud volikogu esimees, aseesimees, alalise komisjoni esimees, vallavalitsuse palgaline liige ning ametiasutuse palgaline töötaja) komisjoni koosolekust osavõtu eest tasu 6 eurot. Esitades avalduse Türi Vallavolikogule, loobusin eelpool nimetatud tasudest.

Kuna Türi Vallavolikogu 25. jaanuari 2012 istungil (otsuse eelnõu arutamise ajal, millega vähendati Türi Vallavolikogu esimehele, aseesimehele ja alalise komisjoni esimehele vallavolikogu tööst osavõtu eest makstavat tasu) ning Türi Vallavolikogu 15. veebruari 2012 istungil (otsuse eelnõu arutamise ajal, millega avaldati umbusaldust Türi vallavanemale) tundis Raivo Pink muret temale kui Türi Vallavolikogu esimehele (nagu nüüd on selgunud) makstava tasu vähenemise pärast, soovin minule makstava tasu võrra suurendada volikogu esimehele makstava tasu suurust. Vastava otsuse eelnõu esitan Türi Vallavolikogule järgmisel vallavolikogu istungil otsustamiseks, see võimaldab otsuse eelnõu menetleda ka vallavolikogu komisjonides. Kaaluda tasub ka mitmete vallakodanike ettepanekut  korjanduse korraldamiseks, et suurendada volikogu esimehele makstava tasu suurust.

MEIE oleme nii kokku leppinud

MEIE oleme nii kokku leppinud. See oli Raivo Pingi vastuargument eelmisel Türi Vallavolikogu koosolekul opositsiooni soovile lükata edasi määruste vastuvõtmine, mis muutsid Türi valla ja ametiasutuse põhimäärust. Nimelt soovis ettepaneku esitaja saata määrused arutamiseks vallavolikogu komisjonidele ning võtta need vastu vallavolikogu järgmisel koosolekul (29.02.2012). Kahjuks ei pidanud vallavolikogu seda vajalikuks. Kui me nii oluliste otsuste (valla ja ametiasutuse põhimääruse) muutmist ei pea vajalikuks arutada komisjonides, siis tuleks need (komisjonid) laiali saata.

MEIE teame, meie oleme nii otsustanud. Sellist juttu kuuleme viimasel ajal pidevalt ka riigi tasandil. Olgu siis jutt ACTA-st või Töötukassa ümber toimuvast. Selline tegevus ei lähe kokku ka Eesti Reformierakonna Türi piirkonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu Türi osakonna vahel sõlmitud Türi Arengu Leppes sisalduvate põhimõtetega (valitsemisest).

Mõningaid mõtteid valla juhtimise ümber toimuvast

Ei ole kellelegi saladuseks, et kolmapäeval toimuvate umbusaldushääletuste tulemusel võib Türil tekkida uus koalitsioon. Eesti Reformierakonna Türi piirkonna ning Isamaa ja Res Rublica Liidu Türi osakonna vahel sõlmiti leping koostööks juba kuu aega tagasi. Siin ei ole midagi uut, koalitsioonid on ennegi muutunud (ka valimistevahelisel ajal) nii riigi kui kohalike omavalitsuste tasandil.

Elame juba XXI sajandil

Elame XXI sajandil ning Eesti taasiseseisvumisest on möödunud üle 20 aasta, oleme Euroopa Liidu ja NATO liige. Võiks eeldada, et viimase kahekümne aasta jooksul oleme piisavalt õppinud, kuidas Euroopa Liitu kuuluva riigina peaksime käituma. Kõige hämmastavam on asjaolu, et endine koalitsioonipartner süüdistab isiklikult mind ja valimisliitu asjades, mille eest nad ise vastutavad. Türi Vallavalitsuses töötab kaks reformierakonda kuuluvat abivallavanemat, kes vastutavad nii rahanduse kui haridusvaldkonnas toimuva eest. Oleks huvitav teada, millised on need ettepanekud (õigusaktid), mis on valimisliidu poolt tagasi lükatud. Või on ikka koalitsiooni vahetumise põhjuseks Jaan Arvola soov saada endale vallavolikogu esimehe ametikoht.

Koalitsiooni vahetamisel ei pea teist osapoolt poriga loopima. Kui reformierakond leiab, et neil on uue koalitsioonipartneriga kergem viia ellu oma maailmavaatelisi seisukohti, siis nii oleks tulnud ka öelda. Kahjuks on Türil toimuv „mudamaadlus“ valla mainet oluliselt kahjustanud. Reformierakond väidab, et on huvitatud koduvalla arengust, valmis panustama ausasse ja läbipaistvasse vallajuhtimisse. Jääb ainult arusaamatuks, miks Reformierakond möödunud kahe aasta jooksul seda teinud ei ole.

Koalitsiooni moodustamisel (pärast viimaseid valimisi) väitsid reformierakonna liikmed, et välistavad koostöö isamaaliiduga viimase ebaeetiliste rünnakute pärast reformierakonna poolt juhitud linnavalitsuse vastu. Kahjuks käituvad reformierakonna liikmed täna täpselt samuti. Juhtimine käib küll kõrgemal tasandil (Järva Teatajas avaldatud piltidel näeme rohkem Kaia Iva ja Tõnis Kõivu), kuid otsuseid saavad langetada ikka Türi enda inimesed (head tuttavad), kellega oleme seni koos tegutsenud ning hästi läbi saanud. Mina ei soovi taoliste inimestega enam kohtuda, vähemalt mitte töövälisel ajal.

Jaan Arvola elukohast

Jaan Arvola elukohaga seonduv pakub jätkuvalt kõneainet. Antud küsimusele tuleb anda nii õiguslik kui eetiline hinnang. Antud küsimust käsitledes sobib siin avaldada Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese mõtteid, kelle arvates üks suuremaid probleeme Eestis on asjaolu, et eetiline hinnang on hakanud võrduma kohtuotsusega. „Kui hakkame jõudma nii kaugele, et kui sa pole rikkunud seadust, siis on see tegevus eetiline, siis oleme ikka sügavas jamas,“ nendib president. Kahjuks on see tendents hakanud süvenema. Kui pääsed mingi juriidilise nipiga, siis sellest piisab oma tegevuse õigustamiseks. Selles valguses jääb arusaamatuks ka Jaan Arvola umbusaldusavalduse juurde lisatud kohtuotsus, mis ei saa kuidagi Jaan Arvola tegevust õigustada. Erinevalt volikogu liikmest ei pea linnapea elama sama omavalitsuse territooriumil. Tallinna linnapea majanduslike huvide deklaratsiooni ei õnnestunud küll leida, kuid ajakirjanduses avaldatu põhjal olen saanud aru, et temal on ka Tallinnas kinnisvara.

Samuti leiab ka Marko Mihkelson, et Eesti poliitiline debatt on sageli takerdunud sisu asemel vormile. Nii käitume ka meie, rääkides volikogu liikme elukohast.

Jaan Arvola väidab (vaata Järva Teataja kodulehel avaldatud uudist 24.01.2012), et inimestel on õigus omada rohkem kui ühte kinnistut, samuti õigus otsustada, millist neist ta oma elukohana registreerib. Saame teada, et Jaan Arvola on valinud oma elukohaks isa kodumaja Säreveres. Ei midagi sellest, et tegelikult oli ta sisse kirjutatud hoopis ühte Kungla tänava elamusse. Tundub, et vallavolikogu liige on meid petnud, sest tema poolt esitatud majanduslike huvide deklaratsiooni alusel omab ta kinnisvara ainult Paide vallas. Usun, et tõde peagi selgub. Kindlasti on IRLi Türi piirkonna liikmed palunud antud asjaolu KAPO-l kontrollida, nii nagu nad tegid seda peale TASA tegevusega seotud informatsiooni avaldamist Järva Teatajas.

Mis muutub?

Olen kindel, et Türi valla areng jätkub. Ei usu, et tuleb suuri muudatusi, sest samad inimesed on olnud volikogus juba üle kahe aasta. See on olnud piisav aeg muudatusettepanekute esitamiseks. Mina küll ei kavatse volikogus niisama istuda ning hiljem koalitsiooni tegevusetuses süüdistada.

Mis muutub, me täna ei tea. Senise informatsiooni põhjal luuakse juurde arendusjuhi ametikoht. Abivallavanemate ametikohad küll kaotatakse, kuid vallavanemat hakkab asendama asevallavanem. Selle muudatuse vajalikkus jääb arusaamatuks, sest minu teada sellel ametikohal jätkab üks praegustest abivallavanematest. Tegelikult juhtimiskulud suurenevad, sest nüüd peab komplekteerima ka osakonnajuhatajate ametikohad.

Türi valda puudutava info avaldamine ajakirjanduses

Olen viimastel aastatel huviga jälginud Türi valla kohta käiva info avaldamist ajakirjanduses. Mõtlen siin eelkõige Järva Teatajas ja Eesti Rahvusringhäälingu Kesk-Eesti korrespondendi poolt avaldatud infot. Erapooletusest (mida võiks ajakirjanikult eeldada) on avaldatud info väga kaugel, teades ja tundes aga nendel ametikohtadel töötavaid inimesi, oleks seda ka palju tahta. Iseasi, mida sellest arvavad nende tööandjad.

Püsielukohast II

Pean oma eelmises artiklis avaldatud mõtteid täiendama. Kirjutasin, et Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel on kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud. Paljud ei saa aru, miks räägin hääleõiguslikest isikutest, pigem peaks rääkima isikute kandideerimisõigusest kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks. Saan aru, et põhiseaduse mõttes peavad ka vallavolikogu liikmed olema sama omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud.

Olgu veel lisatud, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 5 (Hääletamis- ja kandideeri­misõigus) lõike 5 alusel on kandideerimisõigus volikogu liikmeks igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastava omavalitsuse territooriumil. Mida tähendab püsiv elukoht, peaks kõigil juba ammu selge olema.

Püsielukohast

Püsielukohaga seonduvast on viimasel ajal väga palju kirjutatud. Teen seda minagi. Esiteks tuleks lugeda Eesti Vabariigi põhiseadust.

Eesti Vabariigi põhiseadus

§ 156. Kohaliku omavalitsuse esinduskogu on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks. Seadusega võib volikogu volituste perioodi lühendada seoses kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kaheksateist aastat vanad.

Eriti hoolega tasub lugeda § 156 teist lõiku, mis hakkas kehtima alles 17.10.2005. Püsielukohaga seonduva lahtimõtestamisel tuleks minu hinnangul lähtuda põhiseaduse mõttest, millest viimase 20 aasta jooksul oleme nii palju rääkinud ja kirjutanud. Meil püütakse iga hinna eest leida probleemile lahendus erinevate JOKK-skeemide abil. Tuleks oma viga tunnistada, jääda ausaks iseenda ja valijate ees.

Püsielukoht rahvaloenduse mõistes

Usun, et enamus meist on rahvaloendusel osalenud ning vastava ankeedi täitnud. Rahvaloendusega seotud dokumentides on püsielukoha mõistet väga arusaadavalt selgitatud. Püsielukoht (alaline elukoht, peamine elukoht) on tavaliselt see elukoht, kus veedetakse enamiku oma igapäevasest puhke- ja uneajast.

Füüsilise isiku tulumaksu laekumine 01.-31.01.2012

Käesoleva aasta jaanuaris laekus Türi vallale füüsilise isiku tulumaksu 387 918 eurot, mis moodustab 8,87% käesoleva aasta plaanist. Võrreldes eelmise aasta jaanuariga on tulumaksu laekunud suurenenud 3,25%       (12 217 eurot). Kui tulu suureneb, saab vald suunata raha nendele kuluridadele, mida eelnevatel aastatel kõige rohkem vähendati.

Tulumaksu laekumine 2008-2012

2008 laekumine            - 5 345 000,45 eurot

2009 laekumine            - 4 468 016,51 eurot

2010 laekumine            - 3 973 804,15 eurot

2011 laekumine            - 4 167 194,00 eurot

2012 plaan                    - 4 375 553,00 eurot.

Türil tähistati Tartu rahulepingu aastapäeva

Tartu rahulepinguga pandi punkt Eesti Vabadussõjale. Vabadussõda algas 28.11.1918. aastal, mil Nõukogude väed tungisid lahkuvate Saksa okupatsioonivägede kannul Eestisse ning hõivasid   1919. aasta alguseks märkimisväärse osa meie maast. Alles loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnaku peatada ja tagasi tõrjuda. Juba 1919. aasta märtsis oli suurem osa meie riigi territooriumist taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Lahingud jätkusid. Punaarmeel ei õnnestunud Eesti armee ja rahva vastupanu murda ning 1919. aasta lõpukuudel algasid Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahelised rahuläbirääkimised. Sõjategevus katkestati 31.12.1919. aastal sõlmitud vaherahu kokkuleppega, mis jõustus 03.01.1920. aastal.          
3. jaanuar (Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev) ja 2. veebruar (Tartu rahulepingu aastapäev) on kehtestatud Eestis ametlikeks lipupäevadeks.

Tartu rahulepingul on meie jaoks suur tähtsus. Sõlmides Tartu rahulepingugu, tunnustas Nõukogude Venemaa tingimusteta Eesti riigi iseseisvust. Järgnevalt tunnustasid Eesti Vabariiki de jure teised riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid.

Eesti oli Vabadussõja ohvrite hinnaga kindlustanud endale püsimajäämise. 13 kuud kestnud Vabadussõjas sai Eesti poolel surma ligikaudu 5000 ja haavata ligikaudu 14000 inimest. Anti välja 3224 Vabaduse risti. Sõjale järgnenud kahe aastakümne jooksul  püstitati Vabadussõjas võidelnute mälestuseks kokku 170 mälestusmärki.

Nii nagu kõikjal üle Eesti meenutati ka Türil neid inimesi, kelle ohvrimeelsus tegi võimalikuks meie oma riigi sünni. Türi Vallavolikogu ja Türi Vallavalitsuse nimel asetasime koos Toomas Marrandiga mälestuskimbu Vabadussõja ausamba jalamile, et mälestada Vabadussõjas langenuid.