4. Õpetajate töötasu ei tohi olla väiksem riigi poolt lubatust

Üks kuu on jälle läbi, lähemal ajal on oodata haridusministri järjekordseid süüdistusi kohalike omavalitsuste aadressil. Miks ei maksa omavalitsused õpetajatele riigi poolt lubatud tasu, jääb paljudele arusaamatuks. Vähemalt võiks seda selgitada Türi valla õpetajatele ja elanikele meie vallas elav Riigikogu liige. Kahjuks saame tema sulest lugeda ainult artikleid, mis räägivad raha jagamisest. On ikka üks tubli naine, tänu temale saab korda teha lasteaedade piirdeaiad ning raha jagu ka paljude muude probleemide lahendamiseks. Mõni võib-olla nii mõtleb, mina küll ei arva, et Riigikogu peab tegelema lasteaia piirete remontimiseks raha eraldamisega. Eesti riigis on kordades tõsisemaid probleeme (kümned tuhanded vaesuses elavad lapsed, suur väljaränne, suurenevad kodukulud, Estonian Airis ja Eesti Energias toimuv), mis vajavad lahendamist. Riigikogu liige Kaia Iva peaks pigem selgitama haridusvaldkonnas toimuvat, maksaks enne õpetajatele esialgu lubatud töötasu välja ning seejärel hakkaks õpetajatele rääkima järjekordsest palgatõusust. Pigem on tegemist järjekordsete valimiseelsete lubadustega, mis pole mõeldudki täitmiseks.

Volikogus andis vallavanem infot õpetajate keskmise palga kohta valla üldhariduskoolides. Esitatud andmetega tutvumine võttis sõnatuks.

Õpetaja keskmine palk valla üldhariduskoolides

Retla Kool                                          822.- eurot kuus

Laupa Põhikool                                   809.- eurot kuus

Türi Põhikool                                      805.- eurot kuus

Türi Ühisgümnaasium               767.- eurot kuus

Kabala Kool-Lasteaed                        756.- eurot kuus

Tuletame meelde, et riigi poolt kehtestatud miinimumpalk on 715 eurot kuus ning õpetajate keskmine palk peaks olema vähemalt 915 eurot kuus iga õpetaja ametikoha kohta. Riik on omavalitsustele selleks raha eraldanud, nii väidab haridusminister.

Kas ei ole natuke naljakas. Riigi hariduspoliitikat juhib IRLi liikmest minister, sama erakonna liikmed on võimul ka Türi vallas. IRL on demokraatlik erakond (nii nad vähemalt väidavad), IRLi hariduspoliitika (sealhulgas lubaduse tõsta õpetajate töötasu) on kokku lepitud erakonna liikmetega. Süüdistama ei pea haridusministrit, vaid IRLi liikmeid üle Eesti, kes erakonna otsuseid ei täida ning õpetajaid lollitavad. Türi Vallavolikogus on kümme IRLi liiget, nende nimed leiate Türi valla kodulehelt. See on näide ausast Eesti riigi ja Türi valla asja ajamisest, millest Raivo Pink viimases Türi Rahvalehes kirjutab.

Selline olukord tuleb kiiresti lõpetada ning maksta õpetajatele välja riigi poolt eraldatud tasu. Teha tuleb seda veel enne uue õppeaasta algust. Seda enam, et alles mõni päev tagasi tegi haridusminister ettepaneku tõsta miinimumpalka (800 euroni kuus) ning õpetajate keskmist palka (960 euroni kuus).

Ainult demokraatlike valitsemispõhimõtete järgimine, ausus ja avatus on parim rohi valijate usalduse võitmiseks ning kõikvõimalike probleemide ärahoidmiseks

Ainult demokraatlike valitsemispõhimõtete järgimine, ausus ja avatus on parim rohi valijate usalduse võitmiseks ning kõikvõimalike probleemide ärahoidmiseks. See on vastus volikogu esimehe viimasele kirjatükile Türi Rahvalehes. Probleemid on tekkinud ilmselt sellest, et volikogu esimees ning IRL ei ole suutnud nendest põhimõtetest oma tegevuses lähtuda. Uus koalitsioon on olnud võimul juba üle pooleteise aasta, kes on keelanud korraldada hankeid läbipaistvamalt ja ausamalt. Selle asemel põhjendab volikogu esimees oma tegevust eelneval perioodil tehtuga. Või arvab Raivo Pink tõesti, et volikogu esimehena võib ta sisuliselt teeseldud hanke ning olematu konkurentsi tingimustes suvalist hinda küsida. Volikogu esimehe puhul on see lubamatu. Ei tohiks unustada ka allhankeid valla objektidel, mis muudavad oluliselt artiklis kirjeldatud protsente.

Nüüd palkadest. Kahjuks jätab Raivo Pink osa infost enda teada. Tegelikult on vallavanema palk olnud kõik need aastad ühesugune. Erinevus tuleneb sellest, et põhipalgale lisandus tasu avalikus teenistuses tööl oldud aastate eest. Kui Pipi-Liis Siemann oleks peale valimisi jätkanud tööd vallavalitsuse arendusspetsialistina, oleks ka tema palk täna suurem. Ilmselt huvitas teda ainult võim, töö volikogus (mille liikmeks ta valiti) või vallavalitsuse spetsialistina teda ei huvitanud.

Ajalehes graafikute avaldamise asemel oleks Raivo Pink võinud ausalt kirjutada, et tema tahtis jätta volikogu esimehe tasu endiseks ning kutsus ka teisi volikogu liikmeid temaga ühinema. Õnneks ei toetanud Raivo Pinki ka mitmed IRLi liikmed. Volikogu esimehe tasu vähendas vallavolikogu 25.01.2012 toimunud koosolekul. Olen kindel, et olulisemate kohtade jaotus oli uue koalitsiooni liikmete vahel selleks ajaks juba kokku lepitud. Sisuliselt võitles Raivo Pink volikogu koosolekul selle nimel, et saada endale suuremat hüvitist. Tegelikult võiks volikogu esimehe tasu veelgi vähendada, sest volikogu esimehe rolli ei tasu üle tähtsustada, volikogus on 23 liiget, kes kõik on saanud valijatelt volituse nende nimel tegutsemiseks. Seda enam, et valijatelt saadud häälte arvu alusel jäi Raivo Pink alles kaheteistkümnendale kohale.

Graafikuid oleks ajalehte mahtunud kindlasti rohkem. Näiteks oleks võinud näidata, palju tekitas vallale kahju tähtajalise lepinguga tööle võetud nõunikule töölt lahkumisel kolme kuu töötasu suuruse hüvitise maksmine. Kahe-kolme päeva jooksul koondati põhikohaga töötaja ja tema asendaja. Sellest volikogu esimees millegipärast vaikib. Need on ainult üksikud näited ausalt Eesti riigi ja Türi valla asja ajamisest, millest Raivo Pink Türi Rahvalehes kirjutab.

3. Taastame korrakaitse- ja turvalisuse komisjoni

Turvalisuse tagamisega seonduvast on viimasel ajal palju räägitud. Pea igapäevaseks on muutunud teated avaliku korra sagenenud rikkumistest, kaklustest, röövimistest, inimeste peksmisest ning avalikes kohtades alkoholi tarvitamisest ja lärmamisest.

Jääb arusaamatuks, miks koalitsioon kaotas korrakaitse- ja turvalisuse komisjoni, mis toimus IRLi liikmete peades seda otsust vastu võttes. Türi vallas võiks otsuseid tehes lähtuda ikka talupojatarkusest ning enne otsuse langetamist põhjalikult kaaluda kõiki poolt- ja vastuargumente. Komisjon kaotati, kuid turvalisusega seotud probleemid pole kahjuks kuhugi kadunud, neid tuleb iga päevaga aina juurde. Probleeme mida lahendada või mille lahendamisele kaasa aidata on väga palju. Vald saab senisest enam aidata kaasa naabrivalve arendamisele ning abipolitseinike arvu suurendamisele. Kriisireguleerimisega seonduv on alles lapsekingades, kuhugi ei ole kadunud probleemsed noored. Probleemi lahendamisele aitaks kindlasti kaasa korrakaitse, avaliku korra ja elanikkonna turvalisuse, liiklusohutuse, alaealiste järelevalve ning eelpool nimetatud küsimustega tegelevate erinevate ametkondade kaasamisega seonduvate küsimuste parem koordineerimine. Korrakaitse- ja turvalisuse komisjon  sobib selleks ideaalselt.

Tasub märkida, et endine korrakaitse- ja turvalisuse komisjoni esimees Jaan Arvola on endiselt volikogu liige. IRLi häältega edutati ta koguni volikogu aseesimeheks. Miks ta enam turvalisuse pärast muret ei tunne, jääb arusaamatuks.  Probleeme selles valdkonnas on väga palju. Sain minagi vallavanamana pidevalt hurjutada, et komisjoni poolt tõstatatud küsimustele piisavalt tähelepanu ei pööranud. Endise komisjoni esimehe käitumine tekitab segadust ka noorte hulgas. Jääb arusaamatuks, kas lähtuma peaks inimese (poliitiku) sõnadest või tegudest. Selline kahepalgelisus ongi tekitanud sügava kuristiku poliitikute ja normaalselt mõtlevate ja käituvate inimeste vahele.

2. Hangete korraldamist tuleb oluliselt parandada

Türi vallal on riigihangete plaan. Pean tunnistama, et meie omal ajal selle koostamiseni ei jõudnud. Lootsin, et üks oluline puudujääk vallavalitsuse töös saab nüüd lahendatud. Hangete korraldamine peaks tagama valla rahaliste vahendite läbipaistva, otstarbeka ja säästliku kasutamise ning isikute võrdse kohtlemise.

Plaan plaaniks. Olulisem on aga see, kuidas hankeid korraldatakse. Tegemist ei ole tõsiste hangetega, kui kutsed elektritööde tegevusluba nõudvate tööde teostamiseks saadetakse firmadele, kellel ei ole elektritööde tegevusluba või hanked on üleval valla kodulehel ainult loetud tunnid.

Kas me nii saame rääkida valla rahaliste vahendite säästlikust ja otstarbekast kasutamisest ning isikute võrdsest kohtlemisest? Kõige kurvem on see, et need hanked on võitnud volikogu esimehele kuuluv firma. Kas see ongi valla aus, läbipaistev ja demokraatlik valitsemine, mida meile poolteist aastat tagasi lubati? Tegemist on valla jaoks väga suurte summadega, mida saaks otstarbekamalt kasutada. Ja nii makstakse 4-5 päeva kestva töö (jõulukaunistuste ülespanemine) eest tasu, mille teenimiseks paljud inimesed peavad käima tööl ligemale aasta. Samas rõhutavad volikogu esimees ja vallavanem pidevalt, et raha ei ole. Nii ongi raske mõista, miks vald ei leidnud raha õppevahendite soetamiseks, jättes haridus- ja noorsookomisjoni üksmeelse otsuse tähelepanuta.

Juriidiliselt võib-olla ongi tegemist JOKK-skeemiga, kuid hindama peaks eelkõige ausust. Tasub meenutada, et volikogu esimees oli see, kes alles hiljuti korruptsiooniohtu märgates KAPO poole pöördus. Raske on uskuda, et ta tahtis midagi paremaks muuta. Pigem sooviti nii oma võimu kindlustada, võttes eeskuju ajaloos toimunud sündmustest.

Lõpetuseks tahan öelda, et hangete plaani ei ole vaja järjekordse linnukeste tegemiseks, see peaks tagama valla raha säästlikuma kasutamise. Kes keelab hankeid kuulutamast välja 2 kuni 3 kuud enne tööde teostamise algust, eriti valdkondades, kus konkurents tegelikult puudub. Nii saaks ka volikogu esimees inimestele ausalt silma vaadata.

1. Volikogu liikmele ei pea volikogu tööst osavõtu eest tasu maksma

Järjest vähem on neid inimesi, kes tunnevad uhkust Eesti riigi üle. Suur väljaränne, kümned tuhanded süvavaesuses elavad lapsed, suured kodukulud ning plahvatuslikult kasvanud inimeste hulk, kes ei tule toime kõige elementaarsemate igapäevaeluks vajalike kulude katmisega. Samal ajal kulutame sadu miljoneid teiste riikide abistamiseks, Ajame Eesti asja, matame tohutuid summasid Estonian Airi ning Jordaaniasse ja USAsse. Lahendamist vajavaid probleeme on palju ning neid tuleb pidevalt juurde. Samal ajal koalitsioon inimeste sissetulekute suurendamiseks vahendeid ei leia. Tõsi, õpetajate, politseinike, päästjate, hooldajate, õdede ja arstide tasu mõne protsendi võrra suurendati, kuid ei ole kellelegi saladuseks, et tänu inflatsioonile on inimeste reaalne ostujõud vähenenud. Samal ajal suurenes kõige rohkem Riigikogu liikmete tasu ning seda vaatamata sellele, et Riigikogu liikme tasu on kümme korda suurem kui näiteks hooldajatel. Tasub meenutada, et üks (puudust kannatav) Riigikogu liige elab ka Türi vallas.

Türi vald peaks näitama riigile eeskuju, alustada võiks Türi Vallavolikogu kulude vähendamisest. Olen seisukohal, et volikogu ja komisjonide liikmetele volikogu ja komisjonide töös osalemise eest tasu maksma ei peaks. Põhjus lihtne. Eestis, sealhulgas Türi vallas on arvukalt mittetulundusühinguid, mille liikmed tegutsevad tasuta oma kogukonna hüvanguks. Ei arva, et volikogu ja komisjonide liikmed peaks siin olema erandiks.

Volikogu esimehe ja komisjoni esimeeste tasu võiks siduda miinimumpalgaga, siis ei pea neid pidevalt muutma. Volikogu esimehe tasu võiks olla 0,5 (160 eurot) ja komisjoni esimeestel 0,15 (48 eurot) miinimumpalka. Arvestades volikogu liikmete töökoormust, oleks see õiglane teiste töötajate ja valla elanike suhtes. Volikogu esimehe rolli ei tohiks üle tähtsustada. Volikogu ei ole äriühing, volikogus on 23 liiget, kes on saanud mandaadi valijate esindamiseks. Volikogu esimehel tuleb esindusfunktsioonid ja töökoormus lihtsalt volikogu liikmete vahel ära jagada.

Loodan, et enamus volikogu liikmetest on minuga samal arvamusel. „Tunnen kaasa nendele volikogu liikmetele“, kelle võitlus koha pärast volikogus on olnud seotud eeskätt isiklike majanduslike huvidega. Peab aru saama, et äriühingu loogikat ei saa tuua üle kohaliku omavalitsuse juhtimisse.

Muudatustega hoiaksime kokku kümneid tuhaneid eurosid, mida saaks kasutada pakilisemate probleemide lahendamiseks.

NB! Hetkel on volikogu esimehe tasu 313 eurot, komisjoni aseesimehel 57,50 eurot ja komisjoni esimeestel 38,50 eurot. Volikogu liikme tasu volikogu töös osalemise eest on 19 eurot, komisjoni liikmele makstakse 6 eurot komisjoni töös osalemise eest.

Ebaõnnestunud näitemäng avatud, ausast ja demokraatlikust valitsemisest

Türi uus valitsuskoalitsioon on olnud võimul poolteist aastat. Oleks mõistlik lugeda läbi vanad ajalehed ning meenutada volikogu liikmete võimupöörde ajal kõlanud lubadusi ja väljaütlemisi. Julgen kinnitada, et demokraatlikust, avatud ja ausast ning meie kõigi huve arvestavast vallajuhtimisest oleme väga kaugel.

Eelmisel kuul arutas volikogu eelarve- ja arenduskomisjon Türi valla 2013. aasta lisaeelarve vastuvõtmist ning vallale laenu võtmist. Komisjon pidas vajalikuks võtta vallale laenu 400 tuhat eurot. Ka vallavalitsuse liikmed (valla arendusjuht, rahandus- ning majandusosakonna juhataja) ei pidanud suurema laenu võtmist vajalikuks. Volikogus pani volikogu esimees aga hääletamisele eelnõu, milles võetava laenu summa oli tõusnud 500 tuhande euroni. See on „hea“ näide mõtestatud arendustegevusest ning demokraatiast. Lolliks tehti vallavalitsuse ning eelarve- ja arenduskomisjoni liikmed. Koalitsioon eiras ka haridus- ja noorsookomisjoni otsust, kes soovis lisaeelarvest suunata osa raha õppevahendite soetamiseks. Milleks meile üldse komisjonid, kui nendega ei arvestata.

Lisaks kubises lisaeelarve projekt vigadest, mille parandamiseks oleks olnud mõistlik lisaeelarve arutelu katkestada, vead parandada ning tulla peale teiste päevakorrapunktide arutamist sama küsimuse juurde tagasi. Kahjuks seda ei tehtud. Täna on meil kõigil võimalik imetleda vigast määrust Riigi Teatajast. Türi vallale see au ei tee.

Osa laenust soovis koalitsioon kasutada kolledži ühiselamu akende vahetamiseks. Vallavanema selgitusel tahetakse parandada eakate elamistingimusi. Usun, et eakate elamistingimuste parandamise vastu ei ole kellelgi midagi, kuid nii oluliste otsuste tegemine peab toimuma volikogu poolt kinnitatud arengustrateegia, arengukava, tegevuskava, eelarvestrateegia ning iga-aastaste eelarvete alusel. Arengukavas (mida hiljuti alles muudeti) ei ole sõnagi eelpool nimetatud hoone uuest kasutamisotstarbest.

Türi vallal on riigihangete plaan. Pean tunnistama, et meie omal ajal selle koostamiseni ei jõudnud. Olulisem on aga see, kuidas hankeid korraldatakse. Tegemist ei ole tõsiste hangetega, kui kutsed hankel osalemiseks saadetakse firmadele, kellel ei ole elektritööde tegevusluba või hanked on üleval valla kodulehel ainult loetud tunnid. Ja nii võidabki elektritööde hanked volikogu esimehele kuuluv firma. Eetikast ja südametunnistusest antud juhtumil rääkida on ilmselt kohatu. Tasub veel meenutada, et volikogu esimees oli see, kes korruptsiooni TASA tegevuses märgates KAPO poole pöördus. Järeldused tehku sellest igaüks ise.

Lõpetuseks tahan öelda, et inimesed saavad valimistel ise otsustada, kas tahavad Eestis elu paremaks muuta. Ei ole mõtet kiruda taga pea-, rahandus- või majandusministrit. Süüdi on kohalikud poliitikud, kes lasevad neil niimoodi käituda ning seavad erakonna ning oma isiklikud huvid riigi ja valla arengust olulisemaks.

Mida mina teeksin teisiti?

Eesti riigis on midagi mäda. Järjest vähemaks jääb neid inimesi, kes tunnevad uhkust Eesti riigi üle. See ei ole see riik, millest aastakümneid tagasi unistasime. Valitsuskoalitsiooni poliitikud räägivad Eesti riigi tohututest edusammudest. Kohati võib jääda mulje, et Eesti ongi jõudnud juba viie rikkama riigi hulka. Paraku on tegemist ainult ühe ilusa muinasjutuga, edu ja jõukus inimesteni jõudnud ei ole. Ainuüksi eelmisel aastal lahkus Eestist ligikaudu üksteist tuhat inimest (rohkem kui on Türi vallas elanikke), kodukulud suurenevad, kümned tuhanded lapsed elavad süvavaesuses, kümned tuhanded inimesed käivad põhikohaga tööl ning saavad selle eest ainult miinimumpalka. Eestis on arestitud üle saja tuhande pangakonto, sest inimesed ei suuda enam võetud kohustusi täita.

Oma inimeste elujärje parandamiseks raha ei jätku, samal ajal matame sajad miljonid eurod Eesti riigi raha Estonian Airi ning Jordaaniasse ja USAsse. Kohatu on kulutada erakondade rahastamiseks 5,4 miljonit eurot, kui Eestis on nii palju tõsiseid probleeme. Kas see on ikka riik, mille üle peame uhkust tundma. Kas tõesti peab kulutama miljoneid eurosid (meie ühist raha) poliitpropaganda ja erinevate küsitluste korraldamiseks. See ongi Eesti Asja ajamine, vähemalt IRLi moodi. Skandaal järgneb skandaalile ning tänu partei lihtliikmetele, kes seda vaikides heaks kiidavad.

Ei tohi unustada, et meie kõik saame kaasa aidata ausama, läbipaistvama ja demokraatlikuma riigi ülesehitamisel. Elu Eestimaal sõltub veel siia jäänud inimestest. Meie kohus on kaasa mõelda, osa võtta, kõneleda, kirjutada, minna valima.

Sellest põhimõttest lähtun ka mina. Minu ettepanekutest saad edaspidi siit lugeda. Loodan, et need panevad mõtlema ning aitavad valikute tegemisel.

Silmaklappidega edasi ainult isiklikke ja erakonna huve arvestades

Enne Türi Vallavolikogu koosolekut saatsin Türi Vallavalitsusele ja Türi Vallavolikogu liikmetele kirja, milles selgitasin oma seisukohti Türi Vallavolikogus 27.12.2012 arutusele tulevate küsimuste kohta. Volikogus peaks toimuma küsimuste sisuline arutelu, erinevalt Riigikogust ei tohiks Türi Vallavolikogu muutuda kummitempliks, mis kõik ettevalmistatud eelnõud ilma aruteluta heaks kiidab. Kahjuks toimub meil kõik nagu riigi tasandil. Koalitsiooni hääletusmasin töötab laitmatult ning teistsuguseid arvamusi ja seisukohti keegi kuulda ei taha.

Põhjust muretsemiseks on aga piisavalt. Loodan, et järgnev aasta toob endaga kaasa laiaulatusliku arutelu poliitikast ning elust Türi vallas ning kogu Eesti riigis. Põhjus on lihtsalt selles, et viimase poole aasta jooksul on meie ümber toimunud väga suured muutused, mille tulemusel peaks muutuma ka midagi meie mõtlemises ning käitumises. Oma järeldused tuleb teha meil kõigil. Aeg näitab, kui õppimisvõimelised me oleme.

Türi valla 2013. aasta eelarve

See on Türi valla kõige halvemini koostatud eelarve, minule meenutab see Türi linna ühinemiseelset eelarvet. Vaadake eelarve seletuskirja, puuduvad kõige elementaarsemad võrdlusandmed ning selgitused raha kasutamise kohta. Vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele peaks eelarve seletuskirjas olema selgitused ja põhjendused eelmise aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta. Kahjuks neid andmeid ei ole või antud info ei ole võrreldav. Eelnevatel aastatel on volikogu esimees (opositsioonis olles) pidevalt rõhutanud võrreldava info olulisust. Kahjuks on see põhimõte volikogu esimehel tänaseks ununenud. Tegelikult puuduvad paljudel volikogu liikmetel igasugused põhimõtted, lähtutakse pigem isiklikest ja erakondlikest huvidest.

Volikogu koosolekul saime teada, et infot raha kasutamise kohta võiks senisest vähem olla. Esmakordselt on ka muudetud eelarve liigendust selliselt, et volikogu ei kinnita enam allasutuste tulusid. Seda teeb nüüd vallavalitsus.

Me ei tohi unustada, et avaliku raha kasutamine peab toimuma läbipaistvalt ning kõigile arusaadavalt. Iga asutuse eelarve (tulud, kulud ning investeerimis- ning finantseerimistegevus) peaks ikka kinnitama vallavolikogu. See on vallavolikogu üks olulisemaid kohustusi. Kui vallavolikogu seda ei tee, siis ta võiks laiali minna. Samuti peaks eelarve seletuskirjast saama senisest oluliselt põhjalikuma ülevaate planeeritud tuludest ja kuludest. Nii on see ka eelnevatel aastatel olnud. Elu läheb edasi, eelarve koostamisel läheb Türi vald aga millegipärast tagasi eelmisse sajandisse. Sogases vees on võib-olla kergem kala püüda, kuid avaliku raha kasutamisel me sellisest põhimõttest lähtuda ei tohiks.

Olen aru saanud, et ettepanekute tegemisel erilist mõtet ei ole, koalitsiooni hääletusmasin töötab tõrgeteta. Koalitsioonil Toompeal ja Türi vallas suurt vahet ei ole. Sellise olukorrani oleme jõudnud tänu IRLi ja Reformierakonna lihtliikmetele, kes on aidanud seda asendamatuse tunnet süvendada. Vastasel korral oleks asendamatud juba ammu tagasi kutsutud. On kahju, et ajakirjandus on seni rääkinud ainult riigi tasandil toimuvast, aeg oleks juba ammu tulla omavalitsuse tasandile, mädapaiseid on täis terve Eesti.

Demokraatlikust riigikorraldusest ei saa viimasel ajal enam rääkida. Räägime väärarengutest, mis on viinud võimu monopoliseerumiseni. Võim koondatakse üha enam Tallinnasse, ministeeriumitesse. Ametikohad on politiseeritud, läbi ministeeriumite on kindlustatud erakonna täielik võim riigis toimuva üle. Üheparteisüsteem on sisuliselt tagasi. Sellest ka rahva rahulolematus, mis on kasvanud enneolematult suureks alates taasiseseisvumisest.

Kohalike volikogude valimistel ei ole mõtet rääkida kohalikest probleemidest, eelkõige peame valima volikogudesse need inimesed, kes aitavad muuta riigi tasandil toimuvat. Normaalse elukorralduse ja demokraatia taastamine võimaldaks ka kohalikel omavalitsustel normaalselt areneda.

Ära on tüüdanud pidev jutt sellest, et raha ei ole. Seda on räägitud õpetajatele, politseinikele, päästjatele, arstidele, õdedele ja hooldajatele. Sellepärast ei ole suurendatud ka kohalike omavalitsuste tulubaasi. Samas leitakse sajad miljonid riikide abistamiseks, kus inimesed elavad meist kordades paremini. Mõelge ka miljonitele, mis on eraldatud erinevatesse teeprojektidesse. Jääb arusaamatuks, kuidas näiteks Mäo ümbersõit aitab kaasa meie inimeste elujärje parandamisele. Miks peab riik läbi erinevate ministeeriumite (projektide) toetama kohalikke omavalitsusi. Suurendada tuleb kohalike omavalitsuste tulubaasi ning jätta otsustamisõigus kohalikele volikogudele. Täielikult arusaamatuks jäi viimane poliitiline rahajagamine. See näitab, et vähemalt koalitsiooni arvates on kõik siin riigis endiselt ostetav ja müüdav.

Demokraatiale omase valitsemisvormi taastamine võib nii mõneski inimeses tekitada segadust, inimene võib ennast tunda kuidagi tühisena, elumõte võib kaduda (ei saa enam raha jagada). Meil omal vallas inimene, kes seda rahajagamise kunsti peensusteni valdab. Aga loodame, et erakonnakaaslased aitavad masendusest üle saada. Tegelikult on hoopis kahju inimestest, keda selle rahaga püütakse ära osta ning kes ei saa aru, kuidas üks demokraatlik riik peaks toimima.

Loobume poliitilisest katuserahast

Türi vald peaks näitama eeskuju ning loobuma poliitilisest katuserahast. Loodan, et vastava eelnõu koostamisega tuleb koalitsioon toime. Olen seda valmis ka ise tegema.

Veel mõned märksõnad. Riigikogu liikmete Volvod ning nende kulude katmine kuluhüvitise arvelt, Riigikogu liikmete enneolematult suur korterihüvitis, pidevalt suurenev Riigikogu liikme palk, mis on suurenenud oluliselt rohkem võrreldes alampalgaga ning mis võrreldes teiste spetsialistide palgaga on Eestis kordades suurem kui näiteks Põhjamaades. Lisaks siia loetelusse veel majandusministeeriumi valitsemisalas toimuva. Ega vist omal soovil töölt lahkumise korral ei ole 12 000 eurost preemiat makstud ühelegi politseinikule või päästjale, Toompeal on see aga võimalik. Jääb ka arusaamatuks, kuidas aitab parteidele eraldatud 5,4 miljonit eurot kaasa meie elujärje parandamisele. Ei ole saanud aru, et TV-s ja Internetis jooksev reklaam (Eesti asja ajamisest), meie elujärge parandab. Ei saa ka aru inimestest, kes kotiga raha parteikontorisse tassivad ning selle üle veel ise uhkust tunnevad. See näitab väga selgelt, et tegelikult neid Eesti rahva saatus ei huvita. Vastasel korral annaksid nad selle raha näiteks puudustkannatavatele lastele.

Maksame inimestele rohkem palka

Tuleme nüüd tagasi Türi valla järgmise aasta eelarve juurde. Teen mõned konkreetsed ettepanekud. Vabanev raha tuleb suunata töötajate töötasu suurendamiseks. Alustame kõigepealt nendest inimestest (Hooldajad, juhendajad, kokad, administraatorid, jne), kes põhikohaga tööl käies teenivad alla 500 euro kuus.  Neid inimesi on valla palgal kokku üle 80 ning nende töötasu suurendamiseks 10% võrra on täiendavalt vaja üle 45 000 euro. See raha on eelarves olemas. Näitan ka mõned konkreetsed kohad, mille arvelt oleks võimalik nende inimeste töötasu suurendada.

Taastada tuleb vallavalitsuse juhtimisstruktuur, mis edukalt toimis alates omavalitsuste ühinemisest. Juhtimistasandile täiendava ametikoha (arendusjuht) tekitamine ei ole kuidagi põhjendatud. Samuti peaks kõikide osakondade juhatajad saama ühesugust palka. Koalitsiooni poolt tööle võetud osakonna juhatajale suurema palga määramine (samas tema töökoormus oluliselt vähenes) on karjuvalt ebaõiglane teiste suhtes. Ainuüksi endise juhtimismudeli taastamine vabastaks aastas üle 30 tuhande euro.

Vaadata tuleb üle vallavolikogu liikmete hüvitised. Vallavolikogu esimehe hüvitis peaks olema mitte üle 200 euro kuus, aseesimehel mitte üle 50 eurot kuus, komisjoni esimehe hüvitis võiks jääda samaks. Volikogu liikmed ning komisjonide liikmed volikogu ning komisjoni töös osalemise eest hüvitist saama ei peaks. Põhjus lihtne. Eestis, sealhulgas Türi vallas on arvukalt mittetulundusühinguid, mille liikmed tegutsevad tasuta oma kogukonna hüvanguks. Ei arva, et volikogu ja komisjonide liikmed peaks siin olema erandiks. Volikogu esimees võiks oma ülesandeid jagada volikogu liikmete vahel. Teatud funktsioone peaks täitma ka aseesimees, kelle funktsioon on jäänud paljudele inimestele arusaamatuks. Sellise muudatuse sisseviimine oleks aus ka teiste (valla) töötajate suhtes. Kokkuhoid 16 tuhat eurot, raha jääb veel ülegi kaugemal elavatele volikogu ja komisjonide liikmetele sõiduhüvitise maksmiseks.

Samuti tuleb vaadata üle Türi valla liikmelisus ning meie liikmemaksude suurus. Maksta Lõuna-Järvamaa Koostöökogule liikmemaksuks 3400 eurot on idiootsuse tipp, isegi 200 euro maksmine tundub raha raiskamisena. Tegemist on organisatsiooniga, mille ülapidamise kulud on ligi 20% eelarvest. Kui siia lisada PRIAs toetuste menetlemisega seotud kulud, peaks see igat volikogu liiget panema tõsiselt mõtlema. Seekord raha kasutamisest ei hakka rääkima. Minu arvates on tegemist meie oma MISAga.

Vajalik rahasumma sai kokku. Loodan, et koalitsioon koostab need eelnõud ise, olen valmis neid aitama. Tegelikult tuleb tõsta kõige töötajate töötasu, selleks on vaja ainult poliitilist tahet. Vajadusel tuleb kasutada koalitsiooni enda taktikat ning tagasilükatud eelnõu tuleb esitada järgmisel volikogu koosolekul uuesti.

Lapsevanema osalust lasteasutuste rahastamisel ei oleks tohtinud suurendada

Lapsevanema poolt kaetava osa suurust lasteasutuste rahastamisel ei oleks tohtinud suurenda. Kahjuks opositsiooni ettepanekuid kuulda ei võetud ning alates 1. jaanuarist on lapsevanema osalustasu 6,9% Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast.

Seda otsust ei oleks tohtinud vastu võtta, sest inimeste elatustase on alla igasugust arvestust. On tõsi, et lapsevanema poolt kaetava osa suuruse lasteasutuste rahastamisel peab otsustama vallavolikogu. Koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 (Rahastamine) lõike 1 alusel toimub lasteasutuste rahastamine riigieelarve vahenditest (sealhulgas riigieelarve vahenditest täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud alustel), vallaeelarve vahenditest, vanemate poolt kaetavast osast ning annetustest.

Koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lõike 3 alusel lasteasutuste muude kulude (lasteasutuse majandamiskulud, personali töötasu ja sotsiaalmaks ning õppevahendite kulud) katmine toimub valla- või linnaeelarve vahenditest ning valla- või linnavolikogu otsusel osaliselt vanemate poolt. Vanemate poolt kaetav osa ühe lapse kohta ei või ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Sama seaduse § 27 lõikes 4 on sätestatud, et  osaliste kulude katmiseks vanemate poolt kehtestab valla- või linnavolikogu vanemate kaetava osa määra, mis võib olla diferentseeritud sõltuvalt lapse vanusest, lasteasutuse majandamiskuludest või muudest asjaoludest.

Tundub, et koalitsiooni (IRLi ja Reformierakonna) kuuluvad vallavolikogu liikmed lähtusid ainult õigusaktides sätestatud võimalustest. Koalitsioon lugeda oskab, paraku ei huvitada teda, millised on inimeste reaalsed võimalused järjekordse kohustuse katmiseks. Inimeste reaalne ostujõud pidevalt väheneb, inflatsioon on Eestis võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega üks suuremaid. Elektrituru avanemine toob kaasa järjekordse hinnatõusu (elektrienergia kallinemine mõjutab väga paljude kaupade ja teenuste hinda), kodukulud suurenevad (vastupidiselt IRLi valimislubadusele).

Raha jagub ainult teiste (meist paremini elavate) riikide toetamiseks, mitte oma inimeste elujärje parandamiseks. Ei hakka siinjuures tooma näiteid riigi tasandilt, räägime oma vallas toimuvast. Volikogu esimees räägib pidevalt, et raha ei ole. Meil kõigil on veel meeles IRLi liikmete pöördumine KAPOsse, ikka selleks, et hoida kokku Türi valla raha ning vältida selle väärkasutust. Olen seda meelt, et raha on tõesti vähe ning seda ebasihipäraselt kasutada ei tohi. Paraku tundub, et tookord (KAPOsse pöördudes) soovisid IRLi liikmed võimu haarata, raha väärkasutus toodi ainult ettekäändeks.

Miks ma nii arvan? Käesoleva aasta 29. mail koondati vallavanema nõuniku kohusetäitja, kellele maksti koondamishüvitiseks kolme kuu ametipalk (kulu kokku ligikaudu kolm tuhat eurot). Mõni päev hiljem (04.06.2012) koondati sama ametikohal olev põhikohaga töötaja. Tegelikult ei oleks pidanud vallavanema nõuniku asendajat koondama, ta oleks tulnud lihtsalt töölt vabastada, sest põhikohaga töötaja tuli tööle tagasi. Paraku enamus inimesi ei tea, et tegemist on Riigikogu liikme lähisugulasega ning koondamishüvitis oli ilmselt teatud mõttes tänu IRLi võimule aitamise eest. Jääb üle ainult imestada, miks nüüd ei räägitud raha väärkasutamisest.

Nüüd tagasi määruse juurde. Kuna lapsevanema osaluse määraks kehtestati 6,9% Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast, suurendab töötasu alammäära tõstmine lapsevanema osaluse suurust lasteaia kulude katmisel. Täna teame, et tööandjad ja ametiühingud on teinud ettepaneku töötasu alammäära tõstmiseks. Seega suureneb ka vanemate poolt tasutav osa (320 eurot * 6,9% on juba 22,08 eurot).

Eelnõule oli lisatud ka seletuskiri, paraku ei olnud selle järgi võimalik teha mitte mingisugust majanduslikku analüüsi. Oleks tahtnud teada, palju käib valla lasteaedades lapsi, palju on vallas neid peresid kust käib lasteaias kaks või rohkem last. Nii ei olnud ka võimalik eelnõu mõju vallaeelarvele hinnata. Jääb arusaamatuks, kuidas vallasekretär sellise eelnõu kooskõlastas. Eelmise koalitsiooni ajal ei jõudnud mina kahjuks kõiki vallasekretäri poolt esitatud eriarvamusi läbi lugeda. Ilmselt olin vales koalitsioonis.

Samas on (vähemalt sõnades) riigi tasandil seatud esikohale lapsed ja haridus. Tundub, et IRLi ja Reformierakonna koalitsioon soovib ka Türil selle õnnestumiseks oma „panuse“ anda.

Türi valla arengukava 2013-2018 muutmine

Saan aru, et peamine eesmärk on viia klubilised asutused ühe juhtimise alla. On tervitatav, et klubiliste asutuste tegevust on uuritud, kahjuks on see toimunud väga pinnapealselt. Käsitletud on ainult neid küsimusi, mis toetavad koalitsiooni eesmärkide elluviimist. Lugedes esitatud dokumente, tekkis terve rida küsimusi. Loodan, et Türi Vallavalitsus nendele ka vastab.

Kahjuks ei lugenud välja, millised on klubiliste asutuste ühise juhtimise alla viimisel plussid ja miinused, mis muutub selle tulemusel Türi valla inimeste jaoks paremaks? Lugedes Türi Kultuurimaja töötajate ootusi (suurem töötasu, isikliku sõiduauto kompensatsioon, ühine sõiduk), juhtimiskulud suurenevad. Järelikult jääb vähem raha sisulise töö toetamiseks (ürituste korraldamiseks, ringijuhtide töö tasustamiseks).

Põhjalikumalt oleks pidanud käsitlema (analüüsima) Türi Kultuurimaja tegevust. Oleks tahtnud teada, kas valla viimaste aastate üks suuremaid investeeringuid (peale veeprojekti) on ennast õigustanud. Vaadata tuleks üle kultuurimaja koosseis. Tahaks teada, miks lauluväljakul midagi ei toimu. Kultuurimajal on kaasaegne helistuudio, mille majandamisega ta toime ei tule. Küsimusi tekitab kohviku tegevus, mis on sisuliselt muutunud linna avalikuks toitlustusasutuseks. Ilmselt ei lähe taoline tegevus kokku ka vallale renoveerimistöödeks antud toetuse tingimustega, milles mina näen väga suurt ohtu.

Esikohal peavad olema kogukonna vajadused

Kolmapäeval toimus Türi Vallavolikogu järjekordne istung. Arvan, et istungil vastu võetud otsused ei lähtu meie (Türi valla) tegelikest vajadustest. Vastuvõetud otsuste põhjal tekib küsimus, miks koalitsioon ei lähtu koalitsioonilepingus (Eesti Reformierakonna Türi piirkonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu Türi osakonna vahel sõlmitud Türi Arengu Leppes) seatud eesmärkidest.

Komisjonide arvu ei oleks tohtinud vähendada

Koalitsiooni häältega lõpetati turvalisuse komisjoni ja maaelukomisjoni tegevus. See on vastuolus koalitsioonilepingus sätestatud põhimõtetega, mis lubab laiendada otsuste kandepinda ning kaasata võimalikult suure osa kogukonnast kohaliku omavalitsuse küsimuste lahendamisse. Vastupidi, turvalisusele ja maaeluga seotud probleemidele peaks senisest oluliselt rohkem tähelepanu pöörama.

Turvalisuse komisjoni tegevuse lõpetamine oli ennatlik, aidanud oleks komisjoni esimehe väljavahetamine

Lugedes otsuse eelnõu (nüüd juba otsust ennast) saan aru, et turvalisuse komisjoni töö lõpetamise üheks põhjuseks oli komisjoni liikmete vähenenud aktiivsus ja huvi komisjoni töös osaleda. Pigem oli põhjus komisjoni esimehes, kes ei saanud hakkama komisjoni töö juhtimisega. Turvalisuse suurendamisel Türi vallas oleks pidanud paremini kasutama kõiki õigusaktidega sätestatud võimalusi, eeskuju oleks võinud võtta näiteks hardus- ja noorsookomisjoni tegevusest. Türi vald lähtub oma tegevuses valla arengukavast ja eelarvest. Kahjuks jäi turvalisuse komisjoni roll nende dokumentide ettevalmistamisel enam kui tagasihoidlikuks. Samuti ei meenu ühtegi komisjoni poolt algatatud vallavolikogu otsuse eelnõu, mis turvalisuse olukorda oleks aidanud parandada.

Majandus- ja keskkonnakomisjon hakkab tegelema alaealiste järelevalve arendamise ja koordineerimisega

Nii on kirjas Türi Vallavolikogu otsuses. Ilmselt olid koalitsiooni liikmed eelnõu ettevalmistamise ajal meeltesegaduses, kuidas muidu selgitada otsuse punkti, mille alusel peab majandus- ja keskkonnakomisjon teiste ülesannete kõrval hakkama tegelema ka alaealiste järelevalve arendamise ja koordineerimisega. Lõpuks ei saagi enam aru, kas komisjon tegeleb elamu- ja kommunaalmajanduse arendamise, turvalisuse tagamise või alaealiste järelvalvega. Lõppkokkuvõttes kannatavad kõik tegevusvaldkonnad. Tuletan meelde, et Türi Vallavolikogu alaliste komisjonidena tegutsevad veel sotsiaalkomisjon ning haridus- ja noorsookomisjon. Alaealiste järelvalvega seotud küsimuste koordineerimine oleks sobinud rohkem nende komisjonide tegevusvaldkonda.

Maaelukomisjoni tegevuse lõpetamine tuleneb IRLi senisest (maaeluvaenulikust) poliitikast

Samuti jääb arusaamatuks maaelukomisjoni tegevuse lõpetamine. Tuletan meelde, et Türi  vald moodustati Türi linna ja kolme valla ühinemise tulemusel. Maaelu ja põllumajandusega seonduvate küsimustega peaks senisest enam tegelema. Seda enam, et maapiirkonnas elab üle 40% valla elanikest. Probleeme jagub, (riigi) olematu regionaalpoliitika, suur tööpuudus, teenuste halb kättesaadavus, liikumisvõimaluste puudumine ning teede kehv olukord seab maal elavad inimesed raskesse olukorda. Ainuüksi sportimiseks ning seltsi- ja kultuurielust osasaamiseks on linnas võimalused oluliselt paremad. Lisaks on vaja käia poes ja arsti juures ning suhelda riigiasutuste ja vallavalitsusega. Kui tee on vilets ja ühistransport puudub on see üpris keeruline. Maaelukomisjoni tegevus peakski aitama neid probleeme lahendada. On tõsi, et viimasel ajal keskendus maaelukomisjon rohkem külaelu ja külaliikumise edendamisele. Kuid vigu tuleb tunnistada, uute eesmärkide seadmine ei tohiks olla keeruline. Nüüd on maaelu edendamiseks ka oluliselt suuremad võimalused, sest valla tulubaas hakkas juba eelmisel aastal suurenema.

Olen kindel, et komisjoni tegevus lõpetati pigem poliitilistel põhjustel. IRLi suhtumine põllumajandusse on juba ajalooliselt kõigile teada. Samuti on IRL Türil lootnud peamiselt linnas elavate valijate häältele.

Seltsitegevuse ja maaelukomisjoni moodustamine on imelik ka põhjusel, et meil on juba kultuuri- ja spordikomisjon. Valla spordielu koordineerib ja korraldab (100%-lt) kolmas sektor. Kolmanda sektori roll on suur ka kultuurielu korraldamisel. Ei saa aru, millega hakkab nüüd tegelema kultuuri- ja spordikomisjon.

Võtsin tagasi otsuse eelnõu volikogu esimehele täiendava tasu maksmise kohta

Võtsin eelnõu tagasi, sest olen sama meelt Veiko Valanguga. Volikogu liige oma töö eest tasu saama ei peaks. Volikogu liikmetele määratud tasude ärajätmine võimaldaks hoida kokku kümneid tuhandeid eurosid, mida saaks kasutada näiteks õpetajate töötasu suurendamiseks. Kui minu volitused vallavolikogu liikmena taastati, esitasin kohe avalduse, milles teatasin, et loobun minule (kui vallavolikogu liikmele) määratud tasust.

Otsuse eelnõu koostades tahtsin aidata volikogu esimeest. Tuletan meelde, et Türi Vallavolikogu muutis 25. jaanuaril 2012 Türi Vallavolikogu 30. detsembri 2009 otsust nr 32 „Türi Vallavolikogu esimehele, aseesimehele, alalise komisjoni esimehele ning vallavolikogu liikmele vallavolikogu tööst ja alalise komisjoni tööst osavõtu eest tasu suuruse määramine ning komisjoni töö korraldamiseks rahaliste vahendite suuruse määramine ja maksmine“, mille tulemusel vähendati Türi Vallavolikogu esimehele, aseesimehele ja alalise komisjoni esimehele vallavolikogu tööst osavõtu eest makstava tasu suurust.

Raivo Pink oli otsuse muutmise vastu ning püüdis teha kõik selleks, et volikogu seda otsust vastu ei võtaks. Sellele otsusele (otsuse vastuvõtmise poolt hääletasid ka mitmed koalitsiooni liikmed) viitas Raivo Pink ka järgmisel vallavolikogu koosolekul, kui tõstatati küsimus vallavanemale ja abivallavanemale makstava hüvitise erineva suuruse kohta (vallavanemale ühe kuupalga suurune ning koalitsiooni kuuluvatele abivallavanematele kolme kuupalga suurune hüvitis). Raivo Pink, kes hiljem valiti vallavolikogu esimeheks, võitles sisuliselt selle nimel, et ta ise saaks võimalikult suurt hüvitist. Raske uskuda, aga nii see oli.

Raha jagub ainult juhtimiskulu suurendamiseks

Vallavolikogu istungil räägiti väga palju rahast. On tõsi, et raha on vähe ning iga tegevus nõuab vallaeelarvest täiendavaid vahendeid. Et valda mõistlikult arendada, tulebki pidevalt raha lugeda. Kahjuks seda põhimõtet alati ei rakendata. Mina ei saa aru, miks koalitsioon peab vajalikuks suurendada valla juhtimiskulu. Ainuüksi arendusjuhi ametikoha moodustamine nõuab vallaeelarvest üle 28 tuhande euro. Seda raha saaks mõistlikumalt kasutada.

IRL peab saama aru, et ta ei valitse enam ainult Türi linna

Tundub, et vallavolikogu istungil majandus- ja keskkonnakomisjoni esimeheks valitud Hannes Taube ei ole sellest veel aru saanud. Hea, et volikogu liikmed talle meelde tuletasid, et peale Türi linna tuleb inimestel liikuda ka maapiirkondades. Loodan, et see oli inimlik eksitus ning majandus- ja keskkonnakomisjoni esimees arvestab edaspidi kõigi vallaelanike vajadustega.

Palju kära koondamishüvitise suuruse ümber

Türi Rahvalehe viimases artiklis kirjutan, et vallavalitsuse ametniku koondamishüvitis on kordades suurem abivallavanema koondamishüvitisest. Paraku on see nii, koondamishüvitist tuleb maksta Eesti riigis kehtivate seaduste alusel.

Türi Vallavalitsuse kui ametiasutuse põhimääruse § 25¹ (Sotsiaalsed garantiid) alusel pidi abivallavanemale maksma tema ametist vabastamisel hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses (kui ta on töötanud abivallavanemana kaks kuni kaheksa aastat). ATS järgi on nii, et ametniku koondamise korral ei oma konkreetses asutuses ametnikuna töötamise aeg tähtsust, ametniku koondamisel arvestatakse üldist ATSi staaži. Pika avaliku teenistuse staaži korral on ka koondamishüvitis suurem.

Me elame ülepolitiseeritud ühiskonnas

Eesti riigis toimuvast on viimasel ajal raske aru saada. Inimesed ei suuda enam taluda seda ülbust  ja üleolevat suhtumist, millega meid päevast päeva kostitatakse. ACTA, Töötukassa, õpetajate töötasu või Euroopa stabiilsusmehhanismi aluslepingu ümber toimuv omab tegelikult oluliselt suuremat tähendust. Põhjus on ilmselt selles, et me oleme oma elu ülepolitiseerinud.

Enda ja partei eesmärkide saavutamise nimel ei valita vahendeid. Nii oli see ka hiljuti Türil. Niite tõmbasid siit valitud Riigikogu liikmed, kes mõnele kohalikule „tegijale“ nende eest isegi vajalikud kirjatükid valmis kirjutasid. Mis teha, kui see endal üle jõu käib. Türil toimuv meenutab Pomerantsi juhtumit, kes Riigikogu liikmena sekkus Toila võimutülisse. IRLi liige Aimar Altosaar kirjutas, et tal on sügavalt piinlik erakonna juhtide sellise käitumise pärast. Tegelikult on iga erakond oma liikmete nägu, kelle vaikival nõusolekul Toompeal tegutsetakse. Meie vallast pärit IRLi ja Reformierakonna liikmed peaks saama aru, et  neist sõltub mitte ainult kohapeal toimuv, vaid Eesti riigi areng tervikuna. Tahaks, et Riigikogu liikmed ikka riigi juhtimisega tegeleksid.

Selgusetu on, miks valla juhtimiskulu suureneb, pigem oleks pidanud tõstma kõigi vallavalitsuse töötajate palka. Abivallavanemate ametikohtade kaotamine oleks andnud selleks hea võimaluse. Selle asemel moodustati täiendavalt arendusjuhi ametikoht, mis suurendab ainuüksi vallavalitsuse personalikulu üle 28 000 euro (üle 440 000 krooni) aastas. Sellise ametikoha vajadusest oleksime me võinud rääkida pärast valdade ühinemist. Nüüd, kuus aastat hiljem, tuleks juhtimiskulu vähendada. Tegeliku töö teevad vallavalitsuse ametnikud, kes saavad oma tööga suurepäraselt hakkama. Ebaõiglane on ka palgapoliitika - kuidas muidu selgitada asjaolu, et loodud ametikoha palk on pea poole suurem teistele ametnikele makstavast tasust. Esmakordselt tehakse vahet ka osakonnajuhatajatele töötasu määramisel, mis uutel tulijatel, vaatamata väiksemale töökoormusele, on võrreldes teistega oluliselt suurem. Mõtlema peaks valla vajadustele, mitte oma (erakonna) liikmete ja toetajate heaolule.

Ei saa jätta mainimata veel ühte olulist asjaolu, millest koalitsioon ilmselt rääkida ei taha. Palju kõneainet tekitanud abivallavanemate ametikohad on tõesti kaotatud. Kui abivallavanemale oli põhimääruse järgi ette nähtud kolme kuu suurune lahkumishüvitis, siis nüüd sama ametniku koondamisel tuleb arvestada juba kümne kuu põhipalga suuruse hüvitisega.

Toon veel ühe näite. Uus koalitsioonileping räägib kodanikuühiskonna kaasamisest ning otsuste ettevalmistamise kvaliteedi parandamisest. Samal ajal muudeti Türi valla ja ametiasutuse põhimäärust ilma neid eelnõusid komisjonidesse saatmata. Ei piisa ainult argumendist, et MEIE oleme nii kokku leppinud. Kui me nii oluliste otsuste (valla ja ametiasutuse põhimääruse) muutmist ei pea vajalikuks arutada komisjonides, siis tuleks need komisjonid laiali saata.

Valla juhtimiskulu suurendamine ei ole põhjendatud

Täna (29.02.2012) toimub volikogu koosolek, millest peale kahe aasta möödumist jälle osa võtan. Palusin taastada oma volitused volikogu liikmena, sest minu volitused vallavanemana lõpetati. Osalesin valimistel ikka selleks, et valituks saades volikogu töös osaleda. Häbeneda pole põhjust, sest valimistel sain praegusest volikogu esimehest üle kahe korra rohkem hääli. Tõsi, kõige suurema valijate toetuse sai Pipi-Liis Siemann, kuid tema oma kohast volikogus millegipärast loobus. Enne valimisi tehtud kihutustööd arvestades jäi tema käitumine paljudele arusaamatuks.

Mind teeb kurvaks asjaolu, et valla juhtimiskulu suureneb. Arendusjuhi ametikoha loomisega kulutatakse aastas valla raha ligikaudu 30 tuhat eurot (üle 440 tuhande krooni). Seda raha saaks mõistlikumalt kasutada. Mis siis nüüd on juhtunud, pärast omavalitsuste ühinemist sai Türi vald ilma (arendusjuhita) hakkama. Miks uus koalitsioon alahindab uue vallavanema võimeid, Pipi-Liis Siemann saaks kindlasti ilma abiliseta hakkama. Täna on kindlasti kergem valitseda, kui oli pärast omavalitsuste ühinemist. Ei tasu unustada, et kõik vallavalitsuse töötajad on möödunud kuue aasta jooksul omandanud väärtuslikke kogemusi ning paljud asjad on aastatega paika loksunud. Vallavalitsuse töötajate palka on vaja tõsta, mitte valla juhtimiskulu suurendada.

Mõni võib ju nüüd öelda, et enne oli vallavalitsuse koosseisus kaks abivallavanemat. Tahan rõhutada, et abivallavanemate ametikohad moodustati reformierakonna ettepanekul. Et vallavalitsuse juhtimiskulu mitte suurendada, täitis näiteks Üllar Vahtramäe abivallavanemana ka arendus- ja rahandusosakonna juhataja ülesandeid. Nüüd võetakse tööle ka arendus- ja rahandusosakonna juhataja. Uus vallavalitsuse struktuur on kindlasti parem ja loogilisem. See struktuur õigustas ennast ka pärast valdade ühinemist. See on samm õiges suunas, ainult milleks on vaja luua juurde arendusjuhi ametikoht.

Lisaks arendusjuhi tasule tuleb maksumaksjal maksta kinni ka vallavanema ja abivallavanemate koondamisega seotud kulu. Koondamisega seotud kulu on üle 14,6 tuhande euro (ligikaudu kakssada kolmkümmend tuhat krooni), mis sisaldab vallavanemale makstud ühe kuu tasu ja (koalitsiooni) abivallavanematele koondamishüvitiste maksmist kolme kuu põhipalga ulatuses (vallavolikogule esitatud eelnõude alusel). Olgu siinjuures veel lisatud, et arendusjuhi-asevallavanema töötasu arvestamisel olen lähtunud asjaolust, et tema tasu võrreldes hetkel kehtiva tasuga ei vähene.

Minu volituste taastamisest Türi Vallavolikogu liikmena

Türi valla valimiskomisjoni 21. veebruari 2012 otsusega nr 35 „Aivo Prüsseli volituste Türi Vallavolikogu liikmena taastamine ja teda asendanud volikogu liikme volituste lõpetamine“ taastati minu volitused Türi Vallavolikogu liikmena.

Kahjuks veel täna (27.02.2012) hommikul Türi valla kodulehel mind volikogu liikmete nimekirjas ei olnud. Loodan, et see ei ole volikogu esimehe poolt tahtlikult nii korraldatud. Kahjuks ei saa seda ka välistada.

Loobusin volikogu liikmele makstavast tasust

Teatasin Türi Vallavolikogule, et loobun volikogu liikmele makstavast tasust. Kandideerides valimistel soovisin aidata kaasa kogukonna arengule. Olen seisukohal, et volikogu liige oma töö eest tasu saama ei peaks. Analoogiliselt volikogu liikmetega aitavad paljud valla elanikud kaasa kogukonna arengule. Vahe on ainult selles, et erinevalt volikogu liikmetest aitavad sajad valla elanikud kaasa valla arengule oma vabast ajast, selle eest tasu saamata. Miks ei võiks seda tööd teha volikogu liige tasuta, jääb minule arusaamatuks. Nii hoiaks kokku kümneid tuhandeid eurosid, mida on võimalik maksta näiteks õpetajatele palga maksmiseks.

Tuletan meelde, et Türi valla valimiskomisjoni 23. oktoobri 2009 otsusega nr 26 registreeriti mind 18. oktoobril 2009 toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise tulemusena Türi Vallavolikogu II koosseisu liikmeks. Minu volitused vallavolikogu liikmena peatusid seoses minu valimisega Türi vallavanemaks.

Minu volitused Türi Vallavolikogu liikmena taastati Türi valla valimiskomisjoni 21. veebruari 2012 otsusega nr 35 „Aivo Prüsseli volituste Türi Vallavolikogu liikmena taastamine ja teda asendanud volikogu liikme volituste lõpetamine“ seoses asjaoluga, et minu teenistussuhe vallavanemana lõpetati.

Türi Vallavolikogu 30. detsembri 2009 otsuse nr 32 „Türi Vallavolikogu esimehele, aseesimehele, alalise komisjoni esimehele ning vallavolikogu liikmele vallavolikogu tööst ja alalise komisjoni tööst osavõtu eest tasu suuruse määramine ning komisjoni töö korraldamiseks rahaliste vahendite suuruse määramine ja maksmine“ punkti 1.4 alusel makstakse Türi Vallavolikogu liikmele (v.a. esimees, aseesimees ja vallavolikogu alalise komisjoni esimees) tasu volikogu istungist osavõtu eest 19 eurot. Sama otsuse punkti 4 alusel makstakse Türi Vallavolikogu alalise komisjoni liikmele (välja arvatud volikogu esimees, aseesimees, alalise komisjoni esimees, vallavalitsuse palgaline liige ning ametiasutuse palgaline töötaja) komisjoni koosolekust osavõtu eest tasu 6 eurot. Esitades avalduse Türi Vallavolikogule, loobusin eelpool nimetatud tasudest.

Kuna Türi Vallavolikogu 25. jaanuari 2012 istungil (otsuse eelnõu arutamise ajal, millega vähendati Türi Vallavolikogu esimehele, aseesimehele ja alalise komisjoni esimehele vallavolikogu tööst osavõtu eest makstavat tasu) ning Türi Vallavolikogu 15. veebruari 2012 istungil (otsuse eelnõu arutamise ajal, millega avaldati umbusaldust Türi vallavanemale) tundis Raivo Pink muret temale kui Türi Vallavolikogu esimehele (nagu nüüd on selgunud) makstava tasu vähenemise pärast, soovin minule makstava tasu võrra suurendada volikogu esimehele makstava tasu suurust. Vastava otsuse eelnõu esitan Türi Vallavolikogule järgmisel vallavolikogu istungil otsustamiseks, see võimaldab otsuse eelnõu menetleda ka vallavolikogu komisjonides. Kaaluda tasub ka mitmete vallakodanike ettepanekut  korjanduse korraldamiseks, et suurendada volikogu esimehele makstava tasu suurust.

MEIE oleme nii kokku leppinud

MEIE oleme nii kokku leppinud. See oli Raivo Pingi vastuargument eelmisel Türi Vallavolikogu koosolekul opositsiooni soovile lükata edasi määruste vastuvõtmine, mis muutsid Türi valla ja ametiasutuse põhimäärust. Nimelt soovis ettepaneku esitaja saata määrused arutamiseks vallavolikogu komisjonidele ning võtta need vastu vallavolikogu järgmisel koosolekul (29.02.2012). Kahjuks ei pidanud vallavolikogu seda vajalikuks. Kui me nii oluliste otsuste (valla ja ametiasutuse põhimääruse) muutmist ei pea vajalikuks arutada komisjonides, siis tuleks need (komisjonid) laiali saata.

MEIE teame, meie oleme nii otsustanud. Sellist juttu kuuleme viimasel ajal pidevalt ka riigi tasandil. Olgu siis jutt ACTA-st või Töötukassa ümber toimuvast. Selline tegevus ei lähe kokku ka Eesti Reformierakonna Türi piirkonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu Türi osakonna vahel sõlmitud Türi Arengu Leppes sisalduvate põhimõtetega (valitsemisest).

Mõningaid mõtteid valla juhtimise ümber toimuvast

Ei ole kellelegi saladuseks, et kolmapäeval toimuvate umbusaldushääletuste tulemusel võib Türil tekkida uus koalitsioon. Eesti Reformierakonna Türi piirkonna ning Isamaa ja Res Rublica Liidu Türi osakonna vahel sõlmiti leping koostööks juba kuu aega tagasi. Siin ei ole midagi uut, koalitsioonid on ennegi muutunud (ka valimistevahelisel ajal) nii riigi kui kohalike omavalitsuste tasandil.

Elame juba XXI sajandil

Elame XXI sajandil ning Eesti taasiseseisvumisest on möödunud üle 20 aasta, oleme Euroopa Liidu ja NATO liige. Võiks eeldada, et viimase kahekümne aasta jooksul oleme piisavalt õppinud, kuidas Euroopa Liitu kuuluva riigina peaksime käituma. Kõige hämmastavam on asjaolu, et endine koalitsioonipartner süüdistab isiklikult mind ja valimisliitu asjades, mille eest nad ise vastutavad. Türi Vallavalitsuses töötab kaks reformierakonda kuuluvat abivallavanemat, kes vastutavad nii rahanduse kui haridusvaldkonnas toimuva eest. Oleks huvitav teada, millised on need ettepanekud (õigusaktid), mis on valimisliidu poolt tagasi lükatud. Või on ikka koalitsiooni vahetumise põhjuseks Jaan Arvola soov saada endale vallavolikogu esimehe ametikoht.

Koalitsiooni vahetamisel ei pea teist osapoolt poriga loopima. Kui reformierakond leiab, et neil on uue koalitsioonipartneriga kergem viia ellu oma maailmavaatelisi seisukohti, siis nii oleks tulnud ka öelda. Kahjuks on Türil toimuv „mudamaadlus“ valla mainet oluliselt kahjustanud. Reformierakond väidab, et on huvitatud koduvalla arengust, valmis panustama ausasse ja läbipaistvasse vallajuhtimisse. Jääb ainult arusaamatuks, miks Reformierakond möödunud kahe aasta jooksul seda teinud ei ole.

Koalitsiooni moodustamisel (pärast viimaseid valimisi) väitsid reformierakonna liikmed, et välistavad koostöö isamaaliiduga viimase ebaeetiliste rünnakute pärast reformierakonna poolt juhitud linnavalitsuse vastu. Kahjuks käituvad reformierakonna liikmed täna täpselt samuti. Juhtimine käib küll kõrgemal tasandil (Järva Teatajas avaldatud piltidel näeme rohkem Kaia Iva ja Tõnis Kõivu), kuid otsuseid saavad langetada ikka Türi enda inimesed (head tuttavad), kellega oleme seni koos tegutsenud ning hästi läbi saanud. Mina ei soovi taoliste inimestega enam kohtuda, vähemalt mitte töövälisel ajal.

Jaan Arvola elukohast

Jaan Arvola elukohaga seonduv pakub jätkuvalt kõneainet. Antud küsimusele tuleb anda nii õiguslik kui eetiline hinnang. Antud küsimust käsitledes sobib siin avaldada Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese mõtteid, kelle arvates üks suuremaid probleeme Eestis on asjaolu, et eetiline hinnang on hakanud võrduma kohtuotsusega. „Kui hakkame jõudma nii kaugele, et kui sa pole rikkunud seadust, siis on see tegevus eetiline, siis oleme ikka sügavas jamas,“ nendib president. Kahjuks on see tendents hakanud süvenema. Kui pääsed mingi juriidilise nipiga, siis sellest piisab oma tegevuse õigustamiseks. Selles valguses jääb arusaamatuks ka Jaan Arvola umbusaldusavalduse juurde lisatud kohtuotsus, mis ei saa kuidagi Jaan Arvola tegevust õigustada. Erinevalt volikogu liikmest ei pea linnapea elama sama omavalitsuse territooriumil. Tallinna linnapea majanduslike huvide deklaratsiooni ei õnnestunud küll leida, kuid ajakirjanduses avaldatu põhjal olen saanud aru, et temal on ka Tallinnas kinnisvara.

Samuti leiab ka Marko Mihkelson, et Eesti poliitiline debatt on sageli takerdunud sisu asemel vormile. Nii käitume ka meie, rääkides volikogu liikme elukohast.

Jaan Arvola väidab (vaata Järva Teataja kodulehel avaldatud uudist 24.01.2012), et inimestel on õigus omada rohkem kui ühte kinnistut, samuti õigus otsustada, millist neist ta oma elukohana registreerib. Saame teada, et Jaan Arvola on valinud oma elukohaks isa kodumaja Säreveres. Ei midagi sellest, et tegelikult oli ta sisse kirjutatud hoopis ühte Kungla tänava elamusse. Tundub, et vallavolikogu liige on meid petnud, sest tema poolt esitatud majanduslike huvide deklaratsiooni alusel omab ta kinnisvara ainult Paide vallas. Usun, et tõde peagi selgub. Kindlasti on IRLi Türi piirkonna liikmed palunud antud asjaolu KAPO-l kontrollida, nii nagu nad tegid seda peale TASA tegevusega seotud informatsiooni avaldamist Järva Teatajas.

Mis muutub?

Olen kindel, et Türi valla areng jätkub. Ei usu, et tuleb suuri muudatusi, sest samad inimesed on olnud volikogus juba üle kahe aasta. See on olnud piisav aeg muudatusettepanekute esitamiseks. Mina küll ei kavatse volikogus niisama istuda ning hiljem koalitsiooni tegevusetuses süüdistada.

Mis muutub, me täna ei tea. Senise informatsiooni põhjal luuakse juurde arendusjuhi ametikoht. Abivallavanemate ametikohad küll kaotatakse, kuid vallavanemat hakkab asendama asevallavanem. Selle muudatuse vajalikkus jääb arusaamatuks, sest minu teada sellel ametikohal jätkab üks praegustest abivallavanematest. Tegelikult juhtimiskulud suurenevad, sest nüüd peab komplekteerima ka osakonnajuhatajate ametikohad.

Türi valda puudutava info avaldamine ajakirjanduses

Olen viimastel aastatel huviga jälginud Türi valla kohta käiva info avaldamist ajakirjanduses. Mõtlen siin eelkõige Järva Teatajas ja Eesti Rahvusringhäälingu Kesk-Eesti korrespondendi poolt avaldatud infot. Erapooletusest (mida võiks ajakirjanikult eeldada) on avaldatud info väga kaugel, teades ja tundes aga nendel ametikohtadel töötavaid inimesi, oleks seda ka palju tahta. Iseasi, mida sellest arvavad nende tööandjad.

Püsielukohast II

Pean oma eelmises artiklis avaldatud mõtteid täiendama. Kirjutasin, et Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel on kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud. Paljud ei saa aru, miks räägin hääleõiguslikest isikutest, pigem peaks rääkima isikute kandideerimisõigusest kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks. Saan aru, et põhiseaduse mõttes peavad ka vallavolikogu liikmed olema sama omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud.

Olgu veel lisatud, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 5 (Hääletamis- ja kandideeri­misõigus) lõike 5 alusel on kandideerimisõigus volikogu liikmeks igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastava omavalitsuse territooriumil. Mida tähendab püsiv elukoht, peaks kõigil juba ammu selge olema.

Püsielukohast

Püsielukohaga seonduvast on viimasel ajal väga palju kirjutatud. Teen seda minagi. Esiteks tuleks lugeda Eesti Vabariigi põhiseadust.

Eesti Vabariigi põhiseadus

§ 156. Kohaliku omavalitsuse esinduskogu on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks. Seadusega võib volikogu volituste perioodi lühendada seoses kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kaheksateist aastat vanad.

Eriti hoolega tasub lugeda § 156 teist lõiku, mis hakkas kehtima alles 17.10.2005. Püsielukohaga seonduva lahtimõtestamisel tuleks minu hinnangul lähtuda põhiseaduse mõttest, millest viimase 20 aasta jooksul oleme nii palju rääkinud ja kirjutanud. Meil püütakse iga hinna eest leida probleemile lahendus erinevate JOKK-skeemide abil. Tuleks oma viga tunnistada, jääda ausaks iseenda ja valijate ees.

Püsielukoht rahvaloenduse mõistes

Usun, et enamus meist on rahvaloendusel osalenud ning vastava ankeedi täitnud. Rahvaloendusega seotud dokumentides on püsielukoha mõistet väga arusaadavalt selgitatud. Püsielukoht (alaline elukoht, peamine elukoht) on tavaliselt see elukoht, kus veedetakse enamiku oma igapäevasest puhke- ja uneajast.

Füüsilise isiku tulumaksu laekumine 01.-31.01.2012

Käesoleva aasta jaanuaris laekus Türi vallale füüsilise isiku tulumaksu 387 918 eurot, mis moodustab 8,87% käesoleva aasta plaanist. Võrreldes eelmise aasta jaanuariga on tulumaksu laekunud suurenenud 3,25%       (12 217 eurot). Kui tulu suureneb, saab vald suunata raha nendele kuluridadele, mida eelnevatel aastatel kõige rohkem vähendati.

Tulumaksu laekumine 2008-2012

2008 laekumine            - 5 345 000,45 eurot

2009 laekumine            - 4 468 016,51 eurot

2010 laekumine            - 3 973 804,15 eurot

2011 laekumine            - 4 167 194,00 eurot

2012 plaan                    - 4 375 553,00 eurot.

Türil tähistati Tartu rahulepingu aastapäeva

Tartu rahulepinguga pandi punkt Eesti Vabadussõjale. Vabadussõda algas 28.11.1918. aastal, mil Nõukogude väed tungisid lahkuvate Saksa okupatsioonivägede kannul Eestisse ning hõivasid   1919. aasta alguseks märkimisväärse osa meie maast. Alles loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnaku peatada ja tagasi tõrjuda. Juba 1919. aasta märtsis oli suurem osa meie riigi territooriumist taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Lahingud jätkusid. Punaarmeel ei õnnestunud Eesti armee ja rahva vastupanu murda ning 1919. aasta lõpukuudel algasid Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahelised rahuläbirääkimised. Sõjategevus katkestati 31.12.1919. aastal sõlmitud vaherahu kokkuleppega, mis jõustus 03.01.1920. aastal.          
3. jaanuar (Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev) ja 2. veebruar (Tartu rahulepingu aastapäev) on kehtestatud Eestis ametlikeks lipupäevadeks.

Tartu rahulepingul on meie jaoks suur tähtsus. Sõlmides Tartu rahulepingugu, tunnustas Nõukogude Venemaa tingimusteta Eesti riigi iseseisvust. Järgnevalt tunnustasid Eesti Vabariiki de jure teised riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid.

Eesti oli Vabadussõja ohvrite hinnaga kindlustanud endale püsimajäämise. 13 kuud kestnud Vabadussõjas sai Eesti poolel surma ligikaudu 5000 ja haavata ligikaudu 14000 inimest. Anti välja 3224 Vabaduse risti. Sõjale järgnenud kahe aastakümne jooksul  püstitati Vabadussõjas võidelnute mälestuseks kokku 170 mälestusmärki.

Nii nagu kõikjal üle Eesti meenutati ka Türil neid inimesi, kelle ohvrimeelsus tegi võimalikuks meie oma riigi sünni. Türi Vallavolikogu ja Türi Vallavalitsuse nimel asetasime koos Toomas Marrandiga mälestuskimbu Vabadussõja ausamba jalamile, et mälestada Vabadussõjas langenuid.