Raha, mida saab kasutada kogukonna arendamiseks ei liigu ainult läbi vallavalitsuse. Elu maapiirkondades areneb samuti Leader meetmest antavate toetuste kaasabil. Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007-2013 alusel toetatakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) kohalikku initsiatiivi, eesmärgiks on edendada elu maapiirkonnas kohaliku koostöö kaudu, milles erinevad osapooled suunavad oma ühised jõupingutused piirkonna vajaduste kindlaksmääramiseks, nende elluviimiseks ning piirkonna võimaluste kasutamiseks.
MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu on üks 26-st Eestis tegutsevast Leader-tegevusgrupist, kelle otsustest sõltub miljonite kroonide kasutamine piirkonna (antud juhul Türi, Imavere ja Väätsa valla) arendamise eesmärgil.
Kõikidesse ettepanekutesse, mis aitavad kogukonna arendamiseks mõeldud raha mõistlikumalt ja tulemuslikumalt kasutada, tuleb tõsiselt suhtuda. Selles olen kindlasti Raivoga sama meelt. Kuid siin ei tohi olla erandeid. Tegevusgruppide kaudu jagatavat raha tuleb sama mõistlikult kasutada. See on samuti meie ühine raha, mis sellest, et toetussummad tulevad Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist. Siin saaks IRL eeskuju näidata, sest nii juhatuse esimees kui tegevjuht on IRLiga seotud. Mis mind koostöökogu tegevuses häirib?
Esiteks enneolematult suur protsent (20%) toetuste kogumahust, mis läheb tegevuskuludeks. Eeskuju võiks võtta Eesti Kultuurkapitalist, kes saab hakkama viis korda väiksema rahaga (4%) ning kelle sisuline tegevus kultuuri toetamisel on eeskujuks paljudele riikidele. Samuti peame arvestama, et lisaks koostöökogule kulub palju raha taotluste menetlemiseks PRIAs. See suurendab veelgi toetuste jagamisega seotud kulu. Arvestades koostöökogu tegevust, piisaks minu hinnangul ühest palgalisest töötajast (senise kolme asemel), ülejäänud raha tuleks taotlejate vahel ära jagada. Kui vallavalitsus analoogiliselt tegutseks, siis peaks meil olema 50 töötaja asemel 150 ning enamus valla eelarvest kulukski vallavalitsuse töötajate palkadeks.
Nüüd toetustest. PRIA kodulehelt saavad neid kõik vaadata. Mind häirib, et märkimisväärne osa toetustest läheb koostöökogu juhatuse esimehega seotud erinevatele firmadele. Vaadates andmeid võib ühte toetust ilmselt seostada ka tegevjuhiga. Kas see peab ikka nii olema? Tehingud seotud osapooltega (arvestades korruptsiooniohtu) on vähemalt riigi tasandil erilise tähelepanu all. Toetus tuleb eraldada tegutsevatele firmadele, projektivabrikutele (võrdlus minevikust tuntud arvevabrikutega) ei tohiks raha eraldada. Vaatamata sellele, et vormistades toetuse läbi mittetulundusühingu on toetus käibemaksu võrra suurem, ei tohiks me petta riiki, kus ise elame. Kuidas selline tegevus läheb kokku Raivo Pingi õiglustundega (arvestades tema eelnevalt tehtud avaldusi), oleks huvitav teada.
