27 oktoober 2011

Eesti riigi areng sõltub meist endist

Viimasel ajal on hakatud jälle rääkima haldusreformi vajalikkusest. Eestkõnelejaks on regionaalminister, kes vastutab Eesti riigis regionaalpoliitika toimimise eest. Olen kuulnud ainult kriitikat kohalike omavalitsuste aadressil, olukorra parandamiseks kahjuks midagi ette võetud ei ole. Omavalitsuste liitmine tundub olema kui imevits, mis kõik probleemid peab lahendama.
Tahan rõhutada, et meil on üks riik, ainult ülesanded, mis on vajalikud riigi toimimiseks on jagatud kahe tasandi (riigi ja kohaliku omavalitsuse) vahel. Sama on rahaga, mida mõistlikumalt me seda oskame kasutada, seda paremini me elame.
Kuna viimasel ajal on väga palju räägitud kohalike omavalitsuse haldusvõimekusest ning õpetajate palkadest, toon mõned numbrid, mis (riigi) tehtud valikuid näitavad. Õpetajate personalikulu suurendamiseks järgmisel aastal 10% võrra oleks vaja täiendavalt 17 miljonit eurot, kohalike omavalitsuste tasandusfondi viimiseks 2008. aasta tasemele 19 miljonit eurot, kokku 36 miljonit eurot. Selleks raha ei ole. Samal ajal suurendatakse riigikaitse kulutusi 61 miljoni euro võrra (kaitsekulude kogumahuks arvestatakse 2% SKP-st).
See näitab, et päästjate, õpetajate ning omavalitsuste probleemide lahendamiseks on tegelikult raha olemas. Eesti riigi poliitilised valikud järgmise aasta eelarvet koostades on kahjuks teistsugused. Väike palgatõus oleks süstinud inimestesse uut energia ning andud neile lootust oma eluga toime tulemiseks. Riigikaitsekulude suurendamisega 2%-ni SKP-st oleks võinud veel mõne aasta oodata.
Sama problem on teede korrastamiseks mõeldud rahaga. Kui 2008. aastal eraldati Türi vallale teede korrastamiseks 8,6 miljonit krooni, siis käesoleval aastal ainult 2,1 miljonit krooni. Sellest ei jagu lume lükkamisekski, teede ja tänavate korrastamisest rääkimata. Summa jääb ka järgmisel aastal üle kahe korra väiksemaks võrreldes 2008. aastaga. Samal ajal ei ole teede korrastramiseks mõeldud raha Eesti riigist kuhugi kadnud. Eesti riigi poliitilised eelistused on kahjuks teistsugused, raha jagub ainult suurte riigimaanteede korrastamiseks. Olgu selleks näiteks Mäo ümbersõit. Sama palju raha, kui kulus Mäo ümbersõidu ehitamiseks, saavad kõik Eesti omavalitsused kohalike teede korrastamiseks kolme aasta jooksul kokku. Mäo ei ole aga ainuke teeehitusprojekt Eestis.
Kuna regionaal-, haridus-, kaitse- ning majandus- ja kommunikatsiooniminister kuuluvad IRLi ridadesse, võiks Kaia Iva Riigikogu ja IRLi liikmena neid valikuid põhjendada. Kuid ilmselt on kasulikum jagada uusi lubadusi (maamaksuvabadus, emapension).  Makske inimestele palka ning laske neil rahus elada, nad saavad oma elu korradamisega suurepäraselt hakkama. Toetada tuleb ainult neid, kes ise hakkama ei saa.
Tahan öelda, et meil valijatena on võimalik riigi otsuseid mõjutada. Enne valimiskastide juurde minekut tuleks erakondade valimislubadused põhjalikult läbi lugeda. Kuulumine ühte või teise erakonda (ka lihtliikmena) tähendab samuti poliitilist vastutust riigi tasandil tehtud otsuste eest.