27 oktoober 2011

Eesti riigi areng sõltub meist endist

Viimasel ajal on hakatud jälle rääkima haldusreformi vajalikkusest. Eestkõnelejaks on regionaalminister, kes vastutab Eesti riigis regionaalpoliitika toimimise eest. Olen kuulnud ainult kriitikat kohalike omavalitsuste aadressil, olukorra parandamiseks kahjuks midagi ette võetud ei ole. Omavalitsuste liitmine tundub olema kui imevits, mis kõik probleemid peab lahendama.
Tahan rõhutada, et meil on üks riik, ainult ülesanded, mis on vajalikud riigi toimimiseks on jagatud kahe tasandi (riigi ja kohaliku omavalitsuse) vahel. Sama on rahaga, mida mõistlikumalt me seda oskame kasutada, seda paremini me elame.
Kuna viimasel ajal on väga palju räägitud kohalike omavalitsuse haldusvõimekusest ning õpetajate palkadest, toon mõned numbrid, mis (riigi) tehtud valikuid näitavad. Õpetajate personalikulu suurendamiseks järgmisel aastal 10% võrra oleks vaja täiendavalt 17 miljonit eurot, kohalike omavalitsuste tasandusfondi viimiseks 2008. aasta tasemele 19 miljonit eurot, kokku 36 miljonit eurot. Selleks raha ei ole. Samal ajal suurendatakse riigikaitse kulutusi 61 miljoni euro võrra (kaitsekulude kogumahuks arvestatakse 2% SKP-st).
See näitab, et päästjate, õpetajate ning omavalitsuste probleemide lahendamiseks on tegelikult raha olemas. Eesti riigi poliitilised valikud järgmise aasta eelarvet koostades on kahjuks teistsugused. Väike palgatõus oleks süstinud inimestesse uut energia ning andud neile lootust oma eluga toime tulemiseks. Riigikaitsekulude suurendamisega 2%-ni SKP-st oleks võinud veel mõne aasta oodata.
Sama problem on teede korrastamiseks mõeldud rahaga. Kui 2008. aastal eraldati Türi vallale teede korrastamiseks 8,6 miljonit krooni, siis käesoleval aastal ainult 2,1 miljonit krooni. Sellest ei jagu lume lükkamisekski, teede ja tänavate korrastamisest rääkimata. Summa jääb ka järgmisel aastal üle kahe korra väiksemaks võrreldes 2008. aastaga. Samal ajal ei ole teede korrastramiseks mõeldud raha Eesti riigist kuhugi kadnud. Eesti riigi poliitilised eelistused on kahjuks teistsugused, raha jagub ainult suurte riigimaanteede korrastamiseks. Olgu selleks näiteks Mäo ümbersõit. Sama palju raha, kui kulus Mäo ümbersõidu ehitamiseks, saavad kõik Eesti omavalitsused kohalike teede korrastamiseks kolme aasta jooksul kokku. Mäo ei ole aga ainuke teeehitusprojekt Eestis.
Kuna regionaal-, haridus-, kaitse- ning majandus- ja kommunikatsiooniminister kuuluvad IRLi ridadesse, võiks Kaia Iva Riigikogu ja IRLi liikmena neid valikuid põhjendada. Kuid ilmselt on kasulikum jagada uusi lubadusi (maamaksuvabadus, emapension).  Makske inimestele palka ning laske neil rahus elada, nad saavad oma elu korradamisega suurepäraselt hakkama. Toetada tuleb ainult neid, kes ise hakkama ei saa.
Tahan öelda, et meil valijatena on võimalik riigi otsuseid mõjutada. Enne valimiskastide juurde minekut tuleks erakondade valimislubadused põhjalikult läbi lugeda. Kuulumine ühte või teise erakonda (ka lihtliikmena) tähendab samuti poliitilist vastutust riigi tasandil tehtud otsuste eest.

20 oktoober 2011

Tiit Reinbergi artiklist

Minu hinnangul näitab see kirjatöö, et tegemist ei ole erapooletu ajakirjanikuga. Aus oleks olnud märkida, et Türi vallavanema ametipalka ei ole muudetud 2008. aasta algusest alates. Kuna eelmise aasta eelarvet oli keeruline tasakaalu viia, tegime ettepaneku vähendada 2010. aastal vallavanema ja abivallavanemate palka 10% võrra. Seda teab ka Kaia Iva. Ilmselt arvas ajakirjanik, et sellest kirjutades ei oleks ta oma artikliga saavutanud soovitud tulemust.

19 oktoober 2011

Riigikogu liikme palgast II

Sain eile suure au osaliseks. Mulle helistas Tiit Reinberg isiklikult. Ilmselt leidis ta ajalehes avaldamiseks teema, mis tema hinnangul aitab kaasa kohalike omavalitsuste ja maakonna arengule. Vähemalt sain tema jutust nii aru. Tänaseni olen pidanud mõistlikumaks lugeda pigem Õhtulehte, kui Tiit Reinbergi artikleid. Kuid lootus sureb viimasena. Tuttavad on mind korduvalt hoiatanud, et ajakirjanikuga tuleb hästi läbi saada, pidavat muidu kätte maksma. Olen alati arvanud, et ajakirjanik jääb erapooletuks ka siis, kui ta kirjutab tema jaoks ebameeldivatest inimestest, või probleemidest (tegevustest), mis ei lähe kokku tema enda tõekspidamiste ja seisukohtadega. Kui see on teisiti, siis ei ole kindlasti tegemist ajakirjanikuga. Kuid nii nagu muutub elu meie ümber, võivad muutuda ka inimesed. Tegelikult tahaks teada, mis Tiit Reinbergi Türil häirib. On selleks Türi Rahvaleht, mis arvatavasti on vähendanud Järva Teataja tellijate arvu ja reklaamiraha laekumist, või miski muu.
Nüüd siis Riigikogu liikmete palgast. Nimelt väitis Tiit Reinberg, et Kaia Iva oli ainuke kes seadusele (mille alusel Riigikogu liikmete palk suureneb) vastu hääletas. Tegemist on ilmselt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega, mille algatajaks oli teiste hulgas oli ka IRL. Kaia Iva tõesti selle seaduse vastuvõtmise poolt ei hääletanud. Kahjuks ei õnnestunud lugeda ka ühtegi põhjust, miks ta vastu oli. Ei leidnud ka ühtegi tema poolt koostatud seaduse muudatusettepanekut. Minu hinnangul on kõige hullem, kui Riigikogu liikmel oma seisukoht puudub, või ta ei julge seda avaldada (sellest kirjutada).
Lugeda tasub ka 2011. aasta riigieelarve seadust, kus sätestati, et kuni 2011. aasta 31. detsembrini on Riigikogu liikme palk Eesti keskmise palga ning Riigikogu liikme staatuse seaduse §-s 29 sätestatud vastava koefitsiendi (lugege seadust, enamus koefitsiente tõin välja ka eelmises loos) korrutis, kuid mitte suurem kui 2009. aasta neljanda kvartali Eesti keskmise palga (minu teada 783 eurot) ning Riigikogu liikme staatuse seaduse §-s 29 sätestatud vastava koefitsiendi korrutis. Selle seaduse vastuvõtmise poolt oli ka Kaia Iva. Tegelikult oli ju seaduse vastuvõtmisel teada, et riigieelarvest palka saavate inimeste töötasu lähematel aastatel ei suurene. Järelikult oleks olnud mõistlik (aus) 2011. aasta riigieelarve seadusega (või mõne teise seadusega) külmutada Riigikogu liikmete palk pikemaks ajaks (mitte ainult 2011. aasta lõpuni). Usun, et arutati erinevaid variante. Kuid täna oleme olukorras, kus palk tõuseb ainult Riigikogu liikmetel, kahjuks mitte teistel (õpetajatel, päästjatel, jne) riigieelarvest palka saavatel inimestel.

16 oktoober 2011

Riigikogu liikmete palgast

Tegelikult tahtsin ikka rääkida õpetajate palgast. Aastaid on räägitud õpetajate peatselt saabuvast palgatõusust, kuid tegelikkuses midagi muutunud ei ole. Ebameeldiva uudisena jõudis meieni teade hoopis Riigikogu liikmete palgatõusust (246 eurot). Paljud Riigikogu liikmed on teatanud, et on sunnitud selle raha vastu võtma, sest Riigikogu eelmine koosseis on nii otsustanud. Vaatame nüüd eelmise ja praeguse Riigikogu liikmete nimekirja. Tuleb välja, et otsus Riigikogu liikmete palga tõstmise kohta on tehtud inimeste poolt, kes ka praegu Riigikogus otsuseid vastu võtavad. Mina küll ei usu, et näiteks Kaia Iva ei teadnud, mille poolt ta hääletas. Mõistlik oleks valijate (sealhulgas õpetajate) ees vabandada, veel parem oleks Riigikogu liikme kohast loobuda. Tahaks Järva Teatajast lugeda artikleid, mis aitavad selgitada tehtud poliitilisi valikuid, mitte aga artikleid, mis määrivad valijatele järjekordselt mett moka  peale.
Kui ma õigesti mäletan, saab Riigikogu lihtliige neljakordset  Eesti keskmist palka. Komisjonide (11 alalist komisjoni) ja fraktsioonide (4 fraktsiooni) aseesimehed 4,5 kordset ning esimehed 5 kordset Eesti keskmist palka. Siia lisandub tööga seotud kulu 30% ulatuses Riigikogu liikme ametipalgast.
Kui see raha oleks eraldatud õpetajatele, oleks selle arvelt saanud tõsta vähemalt tuhande nooremõpetaja palka 5% võrra. Nooremõpetaja palk on 608,18 eurot kuus ning igaüks saab vastavad arvutused ise teha. Kahjuks Kaia Iva sellest ei kirjuta. Eks need otsused (õpetajate palga asemel Riigikogu liikmete palga tõstmine) on erakonnas eelnevalt läbi arutatud ning heaks kiidetud erakonna liikmete (sealhulgas Türi IRLi liikmete) poolt. Aus oleks seda ka tunnistada. 
Mida tahaks lehest veel lugeda? Haridusminister räägib koolivõrgu korrastamise vajadusest ning omavalitsuste ebaefektiivsest majandamisest, mis ei võimalda õpetajate palka tõsta. Kohtumisel maakonna haridustöötajatega oli minu teada juttu ka tasuta koolilõunast (kas ikka kõik lapsed peavad saama tasuta koolilõunat). Saan aru, et IRL on need küsimused enda jaoks põhjalikult selgeks teinud. Kuid miks ei selgita tehtud poliitilisi valikuid kohalikud IRLi liikmed. Ilmselt on meeldivam edastada positiivseid uudised (emapension, hasartmängumaksu arvelt antud toetused, jne). Kaia Ivast poliitikuna ja IRLi käitumisest saan aru, aga Järva Teataja käitumine jääb arusaamatuks. Aga see on eraldi jutt.

13 oktoober 2011

Tehingutest seotud osapooltega

Seotud osapooltega tehtud tehingud kajastatakse kohalike omavalitsuste majandusaasta aruandes. Seotud osapoolteks kohalikes omavalitsustes loetakse volikogu liikmed, valitsuse liikmed, hallatavate asutuste juhid ning kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingute juhatuste ja nõukogude liikmed. Tegelikult on seotud osapooli rohkem. Kellel on selle teema vastu rohkem huvi, leiab piisavalt informatsiooni Rahandusministeeriumi kodulehelt. Tehtud tehingute kirjeldamine on üpris keeruline ning see nõuab erialaseid teadmisi. Üldjuhul on omavalitsustes vastavad teadmised olemas,  vajadusel võib alati abi saamiseks pöörduda audiitori poole, kes auditeerib omavalitsuse raamatupidamise aastaruannet. Andmete kogumine ning nende avaldamine on töömahukas, kuid vajalik. Andmete avaldamine aitab vältida korruptiivse teo toimepanemist või korruptsiooniohtliku suhte loomist. Oleme ju kõik seda meelt, et riigi ja kohalike omavalitsuste raha kasutamine peab olema võimalikult läbipaistev.
Hiljuti kontrollis Türi Vallavolikogu revisjonikomisjon seotud osapooltega tehtud tehinguid ja nende kajastamist Türi valla majandusaasta aruandes. Vastav töö tunnistati nõuetekohaseks. Türi Vallavalitsusel soovitati edaspidi kasutada tehingute kontrollimisel rohkem siseaudiitori abi, majandusaasta aruandes soovitati tehinguid seotud osapooltega kajastada kokkuvõtlikumalt.
Ei ole vahet, kas majandusaasta aruanne on 68 lehekülge (nagu eelmise aasta kohta koostatud aruanne) või 78 lehekülge pikk. Oleme alati püüdnud oma tegevust võimalikult põhjalikult kajastada. Minule jääb arusaamatuks revisjonikomisjoni esimehe Raivo Pingi käitumine. Oli ju tema see, kes võimaliku korruptsiooniohu väljaselgitamiseks pöördus alles hiljuti KAPO poole. Usun, et tehingute avaldamine aitab ära hoida korruptsiooni ning tagab ülevaate seotud osapooltega toimunud tehingutest. See peaks olema meie kõikide huvides. Või on eesmärk oma firmadega seotud tehinguid varjata. Kui töö on ausalt tehtud ning mõistliku hinnaga, siis võiks kogukonnale osutatud teenuste üle pigem uhkust tunda.
Pakun siinjuures välja ka ühe lahenduse. Kõik tehingud seotud osapooltega tuleks avaldada Türi valla veebilehel, see oleks meie kõikide huvides. Usun, et saaksime sellega hakkama.

04 oktoober 2011

Järvamaa Omavalitsuste Liidu tegevusest

Türi Vallavolikogu viimasel koosolekul (28.09.2011) andis Toomas Tippi (JOLi tegevdirektor alates 01.09.2011) informatsiooni JOLi tegevusest. Koostöö maakonna omavalitsuste vahel on oluline, aitab kulusid kokku hoida ning loob eeldused erinevates valdkondedes koostööd tegevate omavalitsuste ühinemiseks.
Järvamaa Omavalitsuste Liit ja selle liikmed on asutanud mitmeid ühisasutusi. Nende asutuste eesmärgiks on koondada kohalikele omavalitsustele määratud funktsioonide täitmine ühe teostaja kätte.
Toon siin ära loetelu erinevatest ühisasutustest: AS Väätsa Prügila, MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, AS Järvamaa Haigla, SA Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus, MTÜ Järvamaa Ühistranspordikeskus, SA Järvamaa Arenduskeskus. Ma ei hakka nimetama loetletud ühisasutuste ülesandeid, kuid olen kindel, et koos tegutsedes on erinevate funktsioonide täitmisega seotud kulu oluliselt väiksem. Lisades sellesse loetelusse maakonna infroportaali, ühisürituste (sealhulgas õpilas- ja noorteürituste) korraldamise, turismialase koostöö, õpetajate ainesektsioonide töö korraldamise ning mitmed muud tegevused, võime rääkida maakonna omavalitsuste tulemuslikust koostööst. Paljudel teistel maakondadel kulub samale tasemele jõudmiseks veel hulk aega.
Kuid ka meil tuleb minna edasi. Millised on edaspidised arengud, sõltud JOLi liikmetest ja tema juhtiorganitest (üldkoosolekust ja juhatusest). JOLi juhatusse kuulub Paide linnapea ning kõik vallavanemad. JOLi üldkoosolekul esindavad Türi valda vallavolikogu esimees Toomas Marrandi, vallavolikogu liige Raivo Pink, vallavanem Aivo Prüssel ja abivallavanem Üllar Vahtramäe.
Olen kindel, et JOLil on arenguruumi. Vaadates teiste riikide kogemusi, peame ka meie liikuma edasi. Uute väljakutsete püstitamine on eelkõige selleks valitud inimeste (nende enda nõusolekul) kohustus.
Meenutame nüüd Türi Vallavolikogu liikme Raivo Pingi esitatud eelnõu, mis räägib kokkuhoiust ja struktuursete reformide vajalikkusest. Miks mitte alustada JOList, kahjuks on Raivo Pink üks vähestest, kes harva üldkoosoleku töös osaleb, rääkimata sisuliste ettepanekute tegemistest. See oleks õige koht, et aidata ellu viia IRLi poolt propageeritud haldusreformi. Kui ei ole aega või tahtmist, võiks oma koha kellelegi teisele loovutada.
Miks ma seda räägin? Teeb kurvaks, et Türil juba üle 10 aasta tagasi alguse saanud vastasseis erinevate poliitiliste jõudude (tegelikult inimeste) vahel süveneb. Kogukond on väike, üksteise ülekavaldamine ainult süvendab vastasseisu. See teeb kurvaks, see takistab nii maakonna kui valla arengut. Ei hakka siinjuures meenutama neid lubadusi, mis enne valimisi anti. Valla inimeste heaolu nimel tuleb tegutseda ühtemoodi nii koalitsioonis kui opositsioonis olles.

Türi suurvalla moodustamisest möödub kuus aastat

Artikkel ilmus Türi Rahvalehes 30.09.2011
23. oktoobril tähistab Türi vald kuuendat aastapäeva. Valla aastapäeva puhul on pidu peetud valla erinevates piirkondades. Käesoleval aastal on kõik oodatud Laupa mõisa, kus antakse juba viiendat korda välja Türi vallale osutatud väljapaistvate teenete eest Türi valla aukodaniku nimetus ja Türi valla vapimärk.
See, kuhu me täna oleme jõudnud, on pikaajalise arengu tulemus. Vaatamata majanduslangusele on meil hästi läinud, oma panuse selleks on andnud paljud Türi valla inimesed.
Oleme investeerinud üle kahesaja miljoni krooni. Tehtud investeeringud on ennast õigustanud. Toon siinjuures ainult mõne näite. Kultuurimaja ruumid on hilisõhtuni tuledesäras ning üha sagedamini toimuvad siin erinevad maakondlikud ja vabariiklikud üritused. Türi Noortekeskus pakub noortele erinevaid võimalusi oma vaba aja veetmiseks. Türi lastepark on täis laste naeru ja kilkeid hiliste õhtutundideni välja. Lisaks oma valla inimestele käivad siin lapsed mängimas ka naaberomavalitsustest. See kõik näitab, et oleme teinud õigeid asju.
Kahjuks on majanduslangus mõjutanud ka Türi valla arengut. Oluliselt vähenenud sissetulekud ei võimalda liikuda edasi nii kiirelt kui eelnevatel aastatel. Meil on kõik arved makstud ning valla palgal olevad töötajad oma tasu alati õigel ajal kätte saanud. Tänu aktiivsele projektitööle jätkub ka investeerimistegevus.
Pooleli on Türi linna vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine ja laiendamine. See on Türi valla suurim investeering (üle 100 miljoni krooni), mis võimaldab sadadel peredel saada puhast joogivett ning liituda ühiskanalisatsiooniga. Projekt laieneb ka maapiirkondadesse. Ettevalmistustööd on tehtud ning lähiajal algab Türi Toimetulekukooli õpppehoone rekonstrueerimine ja Retla õpilaskodu ehitus. Teeme koostööd Maanteeametiga Türi linna läbivate riigimaanteede rekonstrueerimisprojekti koostamisel, tee-ehitus algab 2013. aastal.
Suurim muudatus on toimunud hariduse korralduses. Endise kahe gümnaasiumi asemel alustasid tänavu sügisel tegevust Türi Põhikool ja Türi Ühisgümnasasium. Reformi tulemusel lahutati gümnaasium põhikoolist. Eesti haridustrateegia 2020 koostanud ekspertide arvamusel on gümnaasiumi lahutamine põhikoolist Eestis üks kõige kiiremini lahendamist vajavaid ülesandeid. Kindlasti tegime ka vigu, kuid nüüd tuleb minna edasi. Põhikooli õpitingimuste parandamine on lähiaastatel valla üks olulisemaid ülesandeid.
Positiivse kõrval on ka muret tekitavat. Kurvaks teeb suur tööpuudus ning elanike arvu pidev vähenemine. Kahjuks ei saa Türi vald siin üksi midagi ära teha, olukord muutub alles siis, kui riigi tasemel mitte ainult ei räägita regionaalpoliitikast, vaid astutakse ellu viima reaalseid samme olukorra parandamiseks. Kuid elu läheb edasi. Kõik uus sünnib visa töö tulemusel. Tuleb seada sihte ning tegutseda püstitatud eesmärkide saavutamiseks.
Õnnitlen Teid Türi valla 6. aastapäeva puhul. Loodame, et vald areneb ning meie elu muutub seeläbi veelgi paremaks.

Aivo Prüssel
Türi vallavanem