Kõne Järvamaa preemiate üleandmisel 20. jaanuaril Albus

Lugupeetud  Järvamaa kultuuri-, spordi- ja noorsoopreemiate nominendid!

Head Järvamaa inimesed!

Me elame Järvamaal. Järvamaa on ajalooline Kesk-Eesti maakond, mis paikneb üldjoontes praegugi 13. sajandi alguseks välja kujunenud muistse maakonna piirides. Kuid meie esivanemad on siin elanud oluliselt kauem. Esimene, teada olev, Jändjalt leitud muinasasula asus siin juba kolm tuhat aastat enne Kristust. Prandi jõe lõunakaldalt leitud 54 odaotsa ja 7 võitlusnoa vanus ulatub 6. sajandisse. Ka muinasaja üks vanemaid külasid Kareda asub Järvamaal. 13. sajandil rajati siia ordulinnus koos Pika Hermani nimelise torniga, mille kujutis ehib täna Järvamaa vappi.
Järvamaa arengule pani aluse meie soodne asukoht, viljakad mullad ning siin elanud tublid ja töökad inimesed. Täna on Järvamaa oma suuruselt maakondade seas üheksandal kohal.
Järvamaad teatakse siin elanud ja elevate inimeste kaudu. Rahvusvahelises muusikamaailmas on Eestit tutvustanud Paides sündinud helilooja Arvo Pärt, moemaailmas on edu saavutanud Paides elanud ja õppinud supermodell Carmen Kass. Kes ei teaks siitsamast Albu vallast, Vetepere külast pärit kirjandusklassiku Anton Hansen Tammsaare teoseid, mida on tõlgitud rohkem kui 30-sse keelde. Lisaks Tammsaarele võib nimetada Mats Tõnissoni, Kalju Lepikut ja paljusid teisi kirjamehi.
Paides on elanud ja töötanud kunstnikud August Roosileht ja Ants Viidalepp, Koeruga on seotud Eduart Viiralt ja Aino Bach. Piibe mõisas sündis loodusteadlane, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. Järvamaaga on seotud mitmed tuntud sportlased. Põikvalt on pärit mitmekordne maailmameister laskmises August Liivik. Kes ei teaks siitsamast Albust pärit ning suusaspordis väga häid tulemusi saavutanud Jaak Maed või pikamaajooksjat Margus Pirksaart.
Järvamaalt on pärit ka mitmed Eestile vabaduse toonud mehed. Tuntumad nendest on admiral ja soomusrongide ülem Johan Pitka ja kindralmajor Andres Larka.
Midagi ei ole muutunud. Nii nagu läbi sajandite, areneb Järvamaa ka täna tänu meie oma maakonna tublidele inimestele. Aktiivseid ja teotahtelisi inimesi on Järvamaal palju. Vaadates tänast kultuuri-, spordi- ja noorsoopreemiate nominentide nimekirja, teeb see kadedaks paljud kaasmaalased. Meisse süvendab see usku ja kindlust, et Järva maakond on parim paik Eestimaal elamiseks. Olen  kindel, et paljud tänased kultuuri-, spordi- ja noorsoopreemiate nominendid panevad endast ja Järvamaast rääkima veel aastasadade pärast.
Aasta 2011 on ajalooks saanud. See oli sündmusterohke aasta. Maakonna laulu- ja tantsupidu “Tulihänna kingitus” peeti Aravetel. Laulupeotuli süüdati esimese Järvamaa laulupeo toimumiskohas, endise Tariuse aia territooriumil, praeguses Lembitu pargis. JOLi julge otsus õigustas ennast ning näitas, et maakonna laulu- ja tantsupidu on võimalik pidada ka väiksemates kohtades.
Suvel osalesime XI noorte laulu- ja tantsupeol Tallinnas. Kui Aravetel said kokku kõik isetegevuslased, vanaemad, emad ja tütred ning vanaisad, isad ja pojad, siis Tallinna peol esindasid Järvamaad noored ja lapsed. Nagu vanasti, said lapsed kodust välja minnes vanematelt kaasa armsa asja, mis jäi peo ajal kodu meenutama. See oli täiskasvanute poolt valmistatud lapitekk, mille peal said kõikide omavalitsuste lapsed Tallinnas istuda ja soojas olla. Järvamaad, kui põllumajandus- ja aianduspiirkonda sümboliseerisid Päinurme Internaatkooli poiste poolt valmistatud aiakärud. Oli pidu, mis jääb veel kauaks meelde.

Eestimaa XIII suvemängudel Rakveres õnnestus Järvamaa rohkearvulisel esindusel tuua kodumaakond väikemaakondade ehk alla 40 000 tuhande elanike arvuga maakondade arvestuses esimeseks. Mängudel tegid kaasa kõik 15 maakonda, neist üheksa väikemaakondade arvestuses. Maakonnas on loodud head sportimisvõimalused erinevate huvidega inimestele. Järvamaa  sportlased tegutsevad paljudes spordiklubides. Tuntust on meile toonud suusatamisvõistlused Jaak Mae karikatele ning maakonna seni suurim spordiüritus – Paide-Türi Rahvajooks. Ei saa jätta märkimata, et Eesti 2011. aasta parima noore sportlase  auhinna sai Grit Šadeiko.
Meil on aktiivsed noored. Eelmise aasta lõpus allkirjastati Järvamaa noorsootöö arengukava aastateks 2012-2017, mis on noorsootööd iseseisva valdkonnana põhjalikult käsitlev arengudokument, mis sisaldab laiapõhjalist kokkulepet noorsootöö prioriteetide osas. Aastat jääb meenutama karjäärimessike „Lingid tulevikku“, „Südamelaul“, erinevad noorte ettevõtlikkuse arendamisele suunatud üritused ning paljud muud ettevõtmised.
Järvamaal toimunud sündmustest ning meie oma maakonna tublidest inimestest võiks rääkida tunde. Loodan, et käesolev aasta tuleb rahvarohkete sündmuste aasta, kindlasti ei tule puudu ka tublidest inimestest.
Soovin kõikidele kultuuri-, spordi- ja noorsoopreemiate nominentidele ja preemiasaajatele rõõmsat meelt ning jätkuvat tegutsemistahet. Tegutsegem kõik koos selle nimel, et meil oleks Järvamaal hea elada.


Aivo Prüssel
Järvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees

Muudame vallavalitsuse kui ametiasutuse töö tõhusamaks ja efektiivsemaks

Pealkiri on sõna-sõnalt kirjutatud maha Eesti Reformierakonna Türi piirkonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu Türi osakonna vahel sõlmitud Türi Arengu Leppest. Õige eesmärk, millest lähtuvalt oleme kogu aeg vallavalitsuse tööd korraldanud. Samas usun, et valijate jaoks tuleks täpsustada mõningaid asjaolusid.

Esiteks oleks aus tunnistada, et poliitiliste abivallavanemate kohad moodustati pärast valimisi reformierakonna, mitte valimisliidu ettepanekul. Sama ettepaneku (moodustada kaks abivallavanema ametikohta) tegi ka Pipi-Liis Siemann enne valimisi. Loodan, et reformierakonna ja isamaaliidu liikmed on aru saanud, et mõned aastad tagasi tehtud otsus ei olnud kõige mõistlikum ning läheb vallale kalliks maksma.

Poliitiliste abivallavanemate ametikohtade kaotamine on valijatele kindlasti meelepärane, kahjuks ei tea nad midagi muudatustega kaasnevatest kuludest.

Kaotades abivallavanemate ametikohad, tuleb komplekteerida arendus- ja rahandusosakonna ning haridus- ja kultuuriosakonna juhataja ametikohad. Sisuliselt suurt midagi ei muutu, sest tänaseni on abivallavanemad täitnud ka osakonna juhataja ülesandeid. Osakonna juhataja ametipalk on küll väiksem (99 eurot) abivallavanema ametipalgast, kuid abivallavanema ametikohta kaotamisel tuleb talle maksta hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses. Kokkuhoiu asemel tuleb vallaeelarvest kulutada hüvitiste maksmiseks üle 12 000 euro. Seda raha saaks kogukonna jaoks mõistlikumalt kasutada.

Tegelikult ei ole Türi Arengu Leppes midagi uut. Loodan, et Türi vald tegutseb nagu ennegi valla arengukava alusel, sest leppes nimetatakse tegevusi, mis ammu kokku lepitud ning millega vallavalitsuse ametnikud igapäevaselt tegelevad.

Et lõpuni aus olla, pean tunnistama, et üks oluline erinevus on. Nimelt saab Jaan Arvola endale kauaoodatud vallavolikogu esimehe koha, millega valimisliit nõus ei olnud.

Türi vald 2011. aastal

Vastus Järvamaa infoportaalile

Vaatamata majanduslangusele on Türi vallal läinud hästi. Tuleb seada sihte ning tegutseda püstitatud eesmärkide saavutamise nimel, nii muutuvad ka esialgu ebareaalsetena tunduvad unistused tegelikkuseks.

Eelmisel aastal tähistas Türi vald 6. aastapäeva
Türi linna, Türi, Oisu ja Kabala valla ühinemisel tekkinud Türi vald oma ligemale 600 km² suuruse pindalaga on üks suuremaid omavalitsusüksusi Eestis. Türi vallas elab kolmandik Järvamaa elanikest ning on loomulik, et Türi valla areng mõjutab otseselt maakonna arengut. Me ei saa täna rääkida ainult 2011. aastast. See, kuhu me täna oleme jõudnud, on pikaajalise arengu tulemus, oma panuse selleks on andnud paljud Türi valla inimesed.

Türi vald on kuue aasta jooksul investeerinud üle 16 miljoni euro. Täna tundub, et tehtud investeeringud on ennast õigustanud. Türi Muusikakooli uut hoonet käiakse ikka veel uudistamas, lisaks väga heale muusikalisele haridusele on muusikakool kujunenud aktiivseks kultuurielu keskuseks, kus tegutseb väga palju erinevaid muusikakollektiive.

Türi Kultuurimaja ja Türi Noortekeskuse ruumid on hilisõhtuni tuledesäras ning üha sagedamini toimuvad seal erinevad maakondlikud ja vabariiklikud üritused. Türi lastepark on täis laste naeru ja kilkeid hiliste õhtutundideni välja. Lisaks oma valla inimestele käivad seal mängimas ka naaberomavalitsuste lapsed. Selliseid tingimusi hariduse omandamiseks nagu Laupa Põhikoolis tahaksid oma lastele kõik lapsevanemad. See näitab, et oleme teinud õigeid asju.

Tuleb tunnistada, et üleüldine majanduslangus on mõjutanud ka Türi valla arengut. Oluliselt vähenenud sissetulekud ei võimalda liikuda edasi nii kiires tempos kui eelnevatel aastatel. Kurvaks teeb suur tööpuudus ning elanike arvu pidev vähenemine. Kahjuks ei saa Türi vald siin üksi midagi ära teha, olukord muutub alles siis, kui riigi tasemel mitte ainult ei räägita regionaalpoliitikast, vaid asutakse ellu viima reaalseid tegevusi olukorra parandamiseks.

Tänu aktiivsele projektitööle jätkus investeerimistegevus ka eelmisel aastal. Türilaste jaoks olulisemaks oli kindlasti Türi linna vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine ja laiendamine. See on Türi valla suurim investeering (üle kaheksa miljoni euro), mis võimaldab sadadel türilastel saada puhast joogivett ning liituda ühiskanalisatsiooniga. Projekti raames tehakse rohkem kui 600 tuhande euro eest töid ka maapiirkondades. Arvestades tööde suurt mahtu, lõpevad need alles järgmisel aastal. Eelmisel aastal alustasime veel Türi Toimetulekukooli õppehoone rekonstrueerimist ning Retla Kooli õpilaskodu ehitamist. Koostöös Maanteeametiga algas Türi linna läbivate riigimaanteede projekteerimine. Rekonstrueeritud maantee koos kõnniteedega peaks valmima  2014. aastal.

Eelmisel aastal tähistas Türi linn 85. aastapäeva

Türi sai linnaõigused 2. juulil 1926. aastal. Türi nime on esmakordselt mainitud juba 1347. aastal Turgeli nime all, kuid Türi kiirele arengule pani aluse eelmise sajandi alguses kitsarööpmelise raudtee ja paberivabriku ehitamine. Neid aastaid iseloomustab hoogne ehitustegevus ning elanikkonna kiire kasv. 1924. aastal alustas tegevust Türi Aiamajandusgümnaasium, mis pani aluse aiandusalaste oskuste arendamisele. Türilaste sihikindla tegevuse tulemusel teatakse nüüd Türit siin toimuvate lillelaatade ning kaunilt kujundatud ja hooldatud koduaedade poolest, mida käiakse imetlemas kogu Eestist. Aitame kaasa Türi kui rohelise aedlinna maine säilitamisele ja arendamisele, aiandusalaste oskuste ja ilumeele arendamisele. Meenutame tänutundega neid kaaslinlasi, kes eelmise sajandi alguses linna arendades oskasid jätta maad parkidele, puiesteedele ja muudele haljasaladele.
Linna sünnipäevanädal toimus 2.-8. juulini. Päevade sisse mahtus mitmeid ajaloolisi, meelelahutuslikke ja sportlikke ettevõtmisi. Toimus vallavanema vastuvõtt 1926. aastal sündinud linnakodanikele, rohevahetus, aedlinnakohvikute õhtu, ajalootund ning  suur sünnipäevakontsert kesklinna pargis. Kontserdil osalesid külalised Tõrva, Tapa ja Põltsamaa linnast, neile linnadele anti Türiga linnaõigused samal ajal. Tegelikult oli üritusi oluliselt rohkem, kõiki ei jõua üles lugeda. Kes soovib Türi kohta rohkem infot, võib tutvuda Türi kohta koostatud ajalooraamatutega. Juubeliks valmis tänu Kaarel Aluojale ajalooraamatu “Türi. Kilde kihelkonna ja linna arengust” juba V osa.

Türi on kandnud kevadpealinna tiitlit 12 aastat
Türi oma kaunite koduaedade, parkide ja haljasalade ning siin toimuvate lillelaatade poolest on igati sobilik kandma kevadpealinna tiitlit. Kevadel toimub Türil väga palju erinevaid ettevõtmisi. Hoiame kevadpealinna au kõrgel, linnulaul ja õitsevad lilled ning kevadine päike toob rõõmu ja sära inimeste südamesse. Traditsiooniks on kujunenud kevade alguse tähistamine koos teiste teemapealinnade esindustega, Türi lillelaat, Türi Kevadfestival, Hea Toidu Festival – Grillfest, kevadtriatlon, talgupäev, rattaretk ning erinevad kontserdid ja näitused on alati rõõmustanud siin elavaid inimesi ja meie külalisi.
Kevadpealinna ürituste raames toimus 2011. aastal esmakordse ettevõtmisena TULBIpäev. Tulbinäitus, töötoad ning oma ala suurimate kollektsioonide esinemine tõi kohale palju huvilisi.

Türi Lillelaadalt saab juured oma aedadesse kogu Eesti
Juba aastakümneid algab kevadine aiatööde tippaeg Eestimaa aedades Türi Lillelaadaga. Eelmisel aastal toimus Türi Lillelaat juba 34. korda. Lillelaata külastas kolmel päeval ligi 35 000 inimest ehk niisama palju, kui on Järvamaal elanikke. Laadal on 700-800 kaubapakkujat. Laadalt võib iga aiandushuviline leida täiendust oma koduaiale, pakkumine on rikkalik. Saadaval on laias valikus istikuid ja taimi nii tarbe- kui iluaeda, aiatarbeid, töövahendeid ja majapidamiskaupu. Käsitöömeistrid pakuvad kõikvõimalikest materjalidest käsitöötooteid. Laata saadab mõnus meelelahutusprogramm.

Türi hoiab kõrgel laulu- ja tantsupidude traditsiooni 
Türi vallast osales Aravetel toimunud Järvamaa laulu- ja tantsupeol “Tulihänna kingitus” 15 koori, 8 tantsurühma ja orkester ehk kokku  ligi 400 lauljat, tantsijat ja pillimängijat. 

Juuli alguses Tallinnas toimunud üldlaulu- ja tantsupeol “Maa ja ilm ” esines Türi vallast 13 koori,   3 tantsurühma ja orkester. Igati uhke oli olla nii rohkearvulise esindatuse ees suurel peol. Suur tänu Annely Läänesaarele, Siret Heinastele, Tiiu Schütsile, Eda Liblikule, Ulvi Tammele, Tea Saarele, Virve Kaljulale, Külli Piiritsale, Ants Oidekivile ning paljudele teistele tublidele türilastele.

Möödus 100 aastat põllumees Heino Marrandi sünnist

Eelmisel aastal möödus 100 aastat Estonia kolhoosi kauaaegse esimehe Heino Marrandi sünnist. Juubelit tähistati mälestuskonverentsiga. Heino Marrandi oli 40 aastat Estonia kolhoosi esimees, Alustades taluperemehena, suutis ta tervet talupojamõistust kasutades juhtida Estonia kolhoosi, mis kujunes üheks Eesti edukamaks ühismajandiks.

Uus kooliaasta algas Türil kahe uue kooliga 
Türil alustasid 1. septembril tegevust kaks uut kooli - Türi Põhikool ja Türi Ühisgümnaasium. Ettevalmistused koolielu ümberkorraldamiseks Türil jõudsid lõpule, reformi tulemusel lahutati gümnaasium põhikoolist. Eesti haridusstrateegia 2020 koostanud ekspertide arvamusel on põhikooli lahutamine gümnaasiumist kogu Eestis üks kõige kiiremini lahendamist vajav ülesanne. Kindlasti tegime ka vigu, kuid nüüd tuleb minna edasi. Põhikooli õpitingimuste parandamine on valla lähiaastate üks olulisemaid ülesandeid.

Tõrvaaugus peeti metsa- ja matkapäeva 
Rassi külaseltsi eestvedamisel toimus Tõrvaaugus 18. metsa- ja matkapäev. Korraldajad soovivad hoida ja tutvustada külatraditsioone ning tuua inimesed loodusesse. Metsapäeval saab näha, kuidas vanasti tõrva aeti, osalemisrõõmu pakuvad erinevad metsanduslikud võistlused (silmateritamine, raievõistlus, traktoristide mitmevõistlus, viktoriin, jne) ning metsamatkad kauni Saarjõe kallastel ja Vanapagana rajal.

Paide-Türi Rahvajooks muutub järjest populaarsemaks

Paide-Türi Rahvajooks toimus eelmisel aastal juba 30. korda. Rahvajooks toob Türile igal aastal jooksuhuvilisi kogu Eestist. Järjest enam pööravad inimesed rõhku tervislikele eluviisidele ja tervisespordile. Oma osa on selles kindlasti ka Paide-Türi Rahvajooksul. Türi vald toetab igal aastal Paide-Türi Rahvajooksu korraldamist ning paneb välja auhinna Türi valla kooli ja teemapealinna rohkemaarvulisemale esindusele. Eelmisel aastal oli osalejaid kõige rohkem Türi Ühisgümnaasiumist. Kool sai auhinnaks 320 eurot spordivarustuse ostmiseks. Teemapealinnadest premeeriti õunakorviga Pärnu linna.

Türi vald areneb tänu aktiivsetele ja tublidele inimestele

Türi vald areneb tänu meie oma valla tublidele inimestele, kes aitavad kaasa kodukoha arendamisele ja hea maine kujundamisele. Tublisid inimesi on palju, meil on, kellest eeskuju võtta ning keda teistele eeskujuks seada.

Eelmisel aastal anti Türi valla aukodaniku nimetus ja Türi valla Vapimärk välja juba viiendat korda. Seni on valla aukodaniku nimetus antud Mare Jaanistele, Toomas Šadeikole, Eino Sepale ja Ivo Raudsepale. Viies Türi valla aukodanik on Lembit Leinjärv, kelle nimi kanti Türi valla auraamatusse ning temale anti Türi valla Vapimärk ja aukodaniku tunnistus.
Lembit Leinjärv on Eesti Sõjameeste Järva Ühingu asutajaliige, selle juhatuse esimees ja Memento Järvamaa Ühenduse esimees. Lembit Leinjärv on pikka aega olnud volikogu liige, tema panus kogukonna elu arendamisel ning meile kõigile oluliste väärtuste hoidmisel väärib tunnustust.

Türi vallale osutatud silmapaistvate teenete ning valla huvides pikaajalise tegutsemise eest sai eelmisel aastal Türi valla Kuldse Aumärgi Koit Teder (Ale talu arendamise, Türi valla külade ja valla elu edendamise eest), Elor Ilmet (Rassi küla arendamise, Tagametsa skaudilaagri loomise, matka- ja metsaradade rajamise ning panuse eest Türi linna, Kabala, Oisu ja Türi valla  ühinemisel) ning Kaarel Aluoja (paikkonna aja- ja koduloo uurimise, kogumise, jäädvustamise ja tutvustamise ning Laupa mõisakooli arendamise eest).

Türi valla Hõbedane Aumärk anti Laura Tatrikule (gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetamise, aktiivse koolielus osalemise ja eduka esinemise eest maakondlikel aineolümpiaadidel), Siim Sisaskile (gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetamise ning eduka osalemise eest erinevatel maakondlikel ja vabariiklikel aineolümpiaadidel) ning Madis Roosipuule (noorsootöö edendamise ja aktiivse kaasaloomise eest Türi piirkonna noorkotkaste tegevustes). Lisaks tunnustati meie inimesi nii maakonna kui vabariigi tasandil.

Aasta lõppes meie jaoks ebameeldivalt

Vahetult enne jõule lahvatanud tüli koalitsioonipartnerite vahel jäi paljudele arusaamatuks. Sisuliselt süüdistas reformierakond enda abivallavanemaid tööga toimetulematuses. Reformierakonna poolt esilekutsutu tegelikuks põhjuseks oli nende vastse piirkonnajuhi Jaan Arvola võimuambitsioon Türi vallavolikogu esimehe koha saamiseks. Tüli käigus jõudis meieni teadmine, et Jaan Arvola pole tegelikult Türi vallas päevagi elanud, mis meenutab alles hiljuti Tallinnas lahvatanud elamislubade skandaali. Ütleb ju ka Eesti Vabariigi Põhiseadus, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud. Toimunule tuleks anda nii juriidiline kui poliitiline hinnang.

Samas loodan väga, et tekkinud tüli ei takista valla arengut, see on olnud muljetavaldav.

Valimisliit Türi Sotsiaaldemokraatlik Valik

AVALDUS

Türil,                                                                                                                         6. jaanuaril 2012

Valimisliit Türi Sotsiaaldemokraatlik Valik arvab, et senise koalitsioonipartneri Reformierakonna mõned nädalad tagasi algatatud Türi valla valitsusliidu lammutamine oli  etteplaneeritud tegevus, mille ainukeseks eesmärgiks oli sisuliste küsimuste asemel poliitiline intriig, mis oli kantud võimuambitsioonist. Läbi meedia esitatud süüdistused partnerite suhtes olid algusest peale alusetud ja sellisena ka Türi valla mainet kahjustavad.  Meie põhimõtetega ei käi kokku oma kodukoha mainet kahjustav poliitiline kraaklemine ajakirjanduses. Toonaste etteheidete naeruväärsuse näitamiseks piisab, kui meenutada, et  äsja läbis tasakaalus Türi valla 2012. aasta eelarve volikogus I lugemise.  Peamisi vallaelu valdkondi rahandusest kuni hariduseni on juhtinud siiani Reformierakonna abivallavanemad. Kas mitte Reformierakond ei süüdista enda abivallavanemaid tööga toimetulematuses?

Reformierakonna poolt esilekutsutu tegelikuks põhjuseks on nende vastse piirkonnajuhi Jaan Arvola võimuambitsioon Türi vallavolikogu esimehe koha saamiseks, mida on otsesõnu väljendanud ka  Järvamaa organisatsiooni juht Tõnis Kõiv, kes on paljuski kogu intriigi sisuline vedaja.  Poliitintriigi koomilise poole pealt tasub avalikustada sarnane olukord kahe aasta tagant, kus tookordsele Keskerakonnast ainukesena volikogusse pääsenud Jaan Arvolale küsis äsja moodustatud koalitsioonilt volikogu esimehe kohta Keskerakonna maakonnajuht Kersti Sarapuu.  Ühtlasi meenutame, et poliitkarnevali osatäitjad Jaan Arvola, Kersti Sarapuu ja Tõnis Kõiv on kõik Paide linnaga seotud poliitikud.

Valimisliidu Türi Sotsiaaldemokraatlik Valik arvates on Türil aeg valla mainet kahjustav ja naeruvääristav poliitkarneval lõpetada. Me soovime, et poliitintriigide asemel tegutsetaks Türi valla arendamise nimel. Aeg ei kannata oodata ja Türi kodanikud ei vääri sellist suhtumist, kus lihtsalt poliitvõimu nimel sõidetakse nende huvidest üle.

Me teeme ettepaneku, et uus valitsusliit moodustataks laiapõhjalisena ja see tugineks tegelikele Türi valla inimestele.  See tähendab, et Türi valitsusliidu moodustaksid Isamaa ja ResPublica Liidu ning Türi Sotsiaaldemokraatliku Valiku esindajad. Meie ei hoia kinni ühestki ametikohast ja oleme valmis unustama vastastikused erimeelsused. Oleme valmis alustama läbirääkimisi. Teame, et ka Türi inimesed ootavad tühja poliitkempluse lõpetamist. Usume, et kui IRL asjade üle tõsiselt järele mõtleb, siis saavad ka nemad aru, et liialt paremale kaldu olev ja ülearustest poliitintriigidest kantud vallavõim ei tule Türi valla inimestele kasuks.

Türil tähistati Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva

Pühad ja tähtpäevad on osa rahva ajaloolisest mälust. Pühadel ja tähtpäevadel meenutame ja räägime lähemas või kaugemas minevikus toimunud olulistest sündmustest ja väärtustest meie elus: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest ja demokraatia tähtsusest.

3. jaanuaril on Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev.  Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev on ka lipupäev. Lipu heiskamisega väljendame austust, rõõmu ja kurbust. Eesti lipu all on toimunud eestlaste rahvuslik ärkamine, omariikluse loomine ja edendamine.

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistatakse, et austada Eesti iseseisvuse eest võidelnuid. Vabadussõda algas 28. novembril 1918. aastal, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eesti territooriumist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda. Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu Eesti territoorium taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Punaarmee ei suutnud murda meie armee ja rahva vastupanu.

3. jaanuaril möödus 92 aastat igatsetud relvarahu algusest. Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920. aastal kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919. aastal sõlmitud vaherahu. Vabadussõja ohvrite hinnaga kindlustasime endale püsimajäämise. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses.

Relvarahu mälestushetke taastas üldrahvalikuna Eesti Muinsuskaitse Selts 1990. aastal. Sestsaadik on mälestushetke peetud igal aastal. Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval on süüdatud mälestusküünlad kõikide Vabadussõja ausammaste juures. Igal aastal seisatavad inimesed  kirikukellade helina saatel, et anda au nendele, kelle ohvrimeelsus tegi võimalikuks meie oma riigi sünni.

3. jaanuaril kell 10.30 helisesid Türi Püha Martini kiriku kellad, Vabadussõjas võidelnute mälestuseks asetati lilli Türi Kesklinna kalmistul Vabadussõja mälestusmärgi jalamile. Mälestuspalve pidas EELK Türi koguduse õpetaja Andres Tšumakov.

Edu saavutame koos tegutsedes ja üksteist usaldades

Lähenemas on jõulud ja aastavahetus. Unustagem igapäevased argiaskeldused ning mõelgem tagasi möödunud aastale. Meist igaühel on, millest rõõmu tunda. Kindlasti on ka midagi sellist, millele mõeldes on põhjust piinlikkust tunda. Kuid elu peab minema edasi. Tehtud vigu tuleb tunnistada ning minna edasi uute lootustega. Oma tegevuse põhjalik analüüs ning enesekriitika aitavad elus edasi. Eriti siis, kui suudame sellest teha vajalikud järeldused.

Austus oma riigi vastu algab kodust ning kandub edasi kogukonna ja riigi tasandile. Meie ülesanne on kasvatada oma lapsi ning õpetada neile eluks vajalikke tarkusi. Kuid kas me jääme oma laste ees alati ausaks? Poliitiline mudamaadlus riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil, majanduslik ebavõrdsus ja vaesus, sündimuse drastiline langus, laste koolist väljalangemine, lõhutud pered ning hingeliselt murdunud lapsed - see peaks meid panema mõtlema, kas me liigume õiges suunas. Reformide käigus oleme unustanud oma inimesed. Vaja on mõtteviisi muutust, raha ja turukeskne toimimine ei lahenda kõiki probleeme.

Perekonnas, kogukonnas ja riigis peab olema miski püha. See on midagi sellist, millele pühendama kogu oma hingejõu. See on midagi sellist, mida me ei tohi kaotada, mille poole peame püüdlema. On need inimesed meie ümber oma rõõmude ja muredega? On see elu meie ümber, mis meile on antud? Need mõtted pärinevad Jõgevalt, kus peapiiskop Andres Põder kuulutas välja ülemaalise jõulurahu.

Jõulueelne aeg ei ole kindlasti sobiv omavaheliste arvete klaarimiseks. Ilmselt mõjus paljudele kummalisena ülemaalise jõulurahu väljakuulutamisega pea samal ajal Türil koalitsioonipartnerite vahel alguse saanud tüli. Ajalehes ei tohiks hakata omavahelisi arveid klaarima. Erimeelsused tuleb lahendada läbirääkimiste teel.

Majanduslikult keerulistel aegadel tuleb teha ebapopulaarseid otsuseid. Need otsused peavad tagama omavalitsuse jätkusuutliku arengu pikkade aastate jooksul. Kohalikke asju peavad otsustama inimesed, kes konkreetse omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad. Nii on kirjas Eesti Vabariigi põhiseaduses.

Vaadakem, mis toimub Eesti poliitikas laiemalt. Inimesi peaks ühendama erinev maailmavaade, mitte võimuiha ja isiklikud ambitsioonid. Oluline ei ole koht Riigikogus ega erakonda kuuluvate volikogu esimeeste ja vallavanemate/linnapeade arv. Meie kohus on aidata kaasa kogukonna ja riigi arengule. Oluline on säilitada väärikus, jääda ausaks iseenda, oma laste ning meid ümbritsevate inimeste ees. Viha ja kättemaksuiha ei ole parimad kaaslased, see ei vii elu edasi.

Soovin kõigile türilastele rahulikke jõule, rohkem üksteisemõistmist ning üksteisega arvestamist. Ainult koos tegutsedes ning üksteist usaldades saavutame edu.

*Artikkel ilmus Türi Rahvalehes 23.12.2011

Rohkem hoolivust ja üksteisemõistmist

Peagi on saabumas jõulud ja aastavahetus. Jõulud on aeg iseendasse vaatamiseks ja uute sihtide seadmiseks. On õige aeg meenutada möödunud aasta olulisemaid ettevõtmisi. Tulevikku kavandades tuleb kaugemale ette vaadata ning paremat püüelda. Iseenesest ei toimu siin ilmas midagi, oma soovide ja unistuste täitumise nimel peame lihtsalt rohkem pingutama. Rõõm kordaläinud ettevõtmisest korvab hiljem aga kõik varasemad pingutused.

Kõrgete sihtide seadmiseks ei piisa siiski üksnes tugevast tahtest. Vaja läheb tarkust ning toetavaid kaasteelisi, sest vaid koos tegutsedes ja üksteisega arvestades saame olla edukad.

Majanduslikult keerulistel aegadel on oluline säilitada optimism ja usk paremasse tulevikku. Oma tegevuste ümberhindamine ja efektiivsemaks muutmine parandab konkurentsivõimet ning loob eeldused arengu jätkumiseks.

Toetagem rohkem inimesi enda ümber. Sageli piisab selleks lihtsalt naeratusest või heast sõnast, mis teeb tuju paremaks. Rohkem hoolivust ja üksteisemõistmist ning leiamegi rahulolu oma hinges ja tagame tasakaalu ühiskonnas. Meie esivanemate tarkus kutsub meid tegema teistele vaid seda, mida tahame, et ka meile tehtaks. See on inimliku väärikuse alus. Õnnelikud ja terved inimesed on suurema töövõimega ning tugevad perekonnad tagavad kogukonna ja kogu riigi arengu.

Ilusat jõuluaega, rohkem elurõõmsaid, vastutulelikke ja teistest hoolivaid inimesi! Pingutame kõik koos selle nimel, et meil poleks põhjust Türi valla ja Eesti riigi tuleviku pärast muretseda.

*Minu ja Toomas Marrandi jõulutervitus (ilmus Türi Rahvalehes 23.12.2011)